Inimesed tõmbasid kanepit juba 2500 aastat tagasi, et matustel pilve jääda

Lääne-Hiinas Pamiiris leitud 2500 aasta vanune haud, milles oli kanpikasvatamisele ja -suitsetamisele viitavaid hauapanuseid

FOTO: HANDOUT / REUTERS/Scanpix

Arheoloogid leidsid Lääne-Hiinas Pamiiris 2500 aasta vanuse matmispaiga, mis näitas, et inimkond on suitsetanud kanepit pikka aega.

Kanepi tarvitamise ja suitsetamise kohta on üsna vähe ajaloolisi ja areholoogilis andmeid ja selle tõttu on nüüdne leid haruldane, teatab livescience.com.

Hiina ja Saksa arheoloogid leidsid Hiina lääneosas Jirzankali matmispaigas väljakeavamisi tehes mitu hauda, kus lisaks maetule oli ka kive, millel oli viiteid kuumusele ja põlengule ning anumaid, milles põletati rituaalsel eesmärgil taimi. Kokku leiti kümme seliist anumat. 

Maetute luudel oli kanepitaime mikroskoopilisi jäänuseid, see lubab oletada, et see surnu kaeti pärast hauda asetamist kanepitaimedega.

Anumate keemiline uurimine näitas, et nad sisaldasid tetrahüdrokannabinooli (THC), mis on kanepitaime saaduste põhiline psühhoaktiivne komponent.

Hiina teadlane Meng Ren uurimas 2500 aasta vanusest hauast leitud esemeid

FOTO: HANDOUT / REUTERS/Scanpix

Arheoloogide arvates põletati ja suitsetati kanepit matmisriitustel ja mitmesugustel religioossetel tseremooniatel. Võimalik, et 2500 aastat tagasi elanud kanepitarvitajad lootsid selle abil teispoolsuse ja surnutega kontakti saada.

«Kui tänapäeval tõmmatakse kanepit nii erguti kui uimastina, siis varasemal ajal oli ta eelkõige teispoolsusega suhtlemise abivahend,» sõnasid asjatundjad.

Saksa arheoloog Nicole Boivin selgitas, et varasematel sajanditel ei tõmmatud kanepit nii nagu tänapäeval, sigaretina. Siis pandi kanep anumasse, kus ta süüdati ning hingati sisse kanepi põlemisest tekkinud lõhna ja osakesi.

Puidust anum ja põlengujäljega kivid, mis viitavad 2500 aasta tagusele kanepitarbimisele

FOTO: HANDOUT / REUTERS/Scanpix

«Kanepisigaretid ja –piibud tulid märgatavalt hiljem. Hiina haualeid kinnitas, et kanepit kasvatati ja seda kasutati uimastava ainena kaua aega tagasi, kuid esmalt teisel eesmärgil,» selgitas teadlane Robert Spengler.

Leiud näitavad, et Ida- ja Kesk-Aasias kasutati kanepitaime ja selle saadusi vähemalt 4000 aastat eKr.

«Leidsime konkreetsed tõendid rohkem kui 2000 aasta taguse kanepi tarbimise kohta, kuid nende leidmine oli nagu nõela leidmine heinakuhjast. See on maailmas üks vähestest leidudest, mis tõendab, et inimeste kanepihuvi ulatub sajandite taha. Kui alguses oli kanep rituaalne taim, siis nüüd on ta mõnutaim,» selgitasid Hiina ja Saksa teadlased.  

Kanepitaimed

FOTO: Robert Spengler /SWNS.COM /Scanpix

Siiski ei ole selge, millal inimesed avastasid kanepi uimastavad omadused ja millal hakati seda narkootilist ainet jumalatega suhtlemiseks tarvitama.

Pamiiri mäestik, kus asub maailma kümnest kõige kõrgemast mäest kaheksa, on olnud kohalike jaoks jumalate eluase. See on hinduistide jumala Šiva kodu ning sinna on rajatud templeid ja palvelaid, kuhu tehakse palverännakuid.

Pamiir on populaarne nii mägironijate kui matkajate seas ning piirkonnas on turistide arv viimasel kümendil 50 protsendi võrra suurenenud.

Pamiir on mäestikuala Aasias Alai oru (põhjas), Hindukuši (lõunas) ning Tarimi nõo vahel. Kõrgeim tipp on 7719-meetrine Konguri mägi Ida-Pamiiris Hiinas.

Kanep (Cannabis) on taimede perekond kanepiliste sugukonnast.

Kanepi kõige levinum vorm on marihuaana, mis on kuivatatud kanepiõisikutest valmistatud droog. Kanepit võib tarvitada suitsetades, aurustades või süües.

Kanepi tarvitajatel võib tekkida eufooria, stessilangus, valu ja viha leevenemine, kõrgenenud tundlikkus, ajataju muutus, paranoia, vererõhu tõus, motoorika ja keskendumisvõime langus, mõttesse vajumine ja silmade punaseks muutumine.

Kanepi suitsetamine

FOTO: Justin Tang / The Canadian Press/PA Images/Scanpix

Populaarne

Tagasi üles