Pikselöögi saanud mootorrattur hukkus, rehvid teda ei kaitsnud

Pikne. Pilt on illustreeriv

FOTO: Pexels / CC0 Licence

Ameerika Ühendriikides Floridas Volusia maakonnas 9. juunil äikese ajal maanteel sõitnud mootorratturit tabas pikselöök, mille tagajärjel ta teele kukkus ja suri.

Tegemist on sel aastal USAs teise inimesega, kes pikselöögi tagajärjel sellisel viisil on elu kaotanud, teatab livescience.com.

Sotsiaalmeedias hakati  arutama, et mootorrattal on kummist rehvid, mis oleksid 45-aastast ratturit pidanud pikselöögi eest kaitsma, kuid nii ei juhtunud.

Mootorrattur teel. Pilt on illustreeriv

FOTO: Pexels / CC0 Licence

USA pikseturvalisuse ameti esindaja John Jenseniuse sõnul ei kaitse kummist asjad pikselöögi eest. Tegemist on linnalegendiga,  millel ei ole tõepõhja all.

«Seda on teaduslikult tõestatud, et kummist rehvid ei kaitse pikselöögi eest,» kinnitas ekspert.

Jensenius lisas, et pikne tabab teedel liikuvaid autosid ja mootorrattaid üsna sageli.

«Kui olete mõne sõidukiga teel, siis parem oleks, kui see oleks paksust metallist. Selline käitub nagu Faraday puur, olles elektrit juhtivast materjalist kinnine kest, mis toimib elektrilise varjena,» selgitas asjatundja. 

Faraday puur sai nime 19. sajandi briti teadlase Michael Faraday järgi, kes uuris elektromagnetismi ja elektrokeemiat.

Faraday kaitses puuri pandud katseriistu elektriväljade mõju eest, sõidukis aga kaitseks puurina töötavad metallosad reisijaid pikse elektrilaengute eest.  

Ülemaailmse statistika kohaselt on meestel suurem tõenäosus pikselöögiga pihta saada kui naistel.

«Kui pikne tabab paksu metalliga sõidukit, siis liigub see mööda metalli maa sisse, mitte ei taba sõidukis olijaid. Tihtipeal läheb pikselöök maa sisse läbi rehvide. Kui inimestel ei ole äikese ajal võimalik minna majja, siis soovitan minna tugeva metallkerega autosse ja aknad sulgeda,» sõnas äikeseekspert.

Floridas hukkunud mootorratturit tabas pikselöök plastmassist kiivrisse, jättes sellele põlemismärgi. Elekter liikus mööda mehe keha ja sõidukit alla, jõudes lõpuks maasse.

Jensenius lükkas ümber ka teise piksega seotud linnalegendi. See on, et kui väga kiiresti sõita, siis pikne ei taba sõidukit.

Pikne

FOTO: SCANPIX

«Pikselöök liigub kiiremini kui ükski inimene või inimese juhitud sõiduk. Piksel kulub pilvest maapinnani jõudmiseks murdosa sekundist. Kui mõni asi sõidab kuskil väga kiiresti, siis piksega võrerldes see põhimõtteliselt seisab,» teatas ekspert.

Jenseniuse sõnul on olnud juhtumeid, milles juht on seisnud mootorratta läheduses, sinna on löönud pikne ja ta on hukkunud.

Äike ehk pikne on elektriline atmosfäärinähtus, mis tekib tõusvate õhuvoolude ja konvektsioonipilvede intensiivse tekke tagajärjel ja mis koosneb mitmest komponendist nagu rünksajupilved, erinevad õhuvoolud, laengud, valgusefektina tajutavad välgud ja heliefektina tajutav müristamine.

Populaarne

Tagasi üles