:format(webp)/nginx/o/2019/06/12/12254584t1hbf55.jpg)
Venemaa ja Jaapani teadlased uurivad Siberi Jakuutia igikeltsast leitud hundipead, mis oli seal umbes 40 000 aastat.
Video: Siberi igikeltsast leiti 40 000 aasta vanune hundipea
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teadlased loodavad saada selle pea uuringu abil rohkem infot jääaja kliima ja siis elanud teiste loomade nagu mammutid ja karvased ninasarvikud kohta, teatab telegraph.co.uk.
Venemaa Jakuutia teaduste akadeemia mammutiuurija Albert Protopopov sõnas, et nende eesmärgiks on teha kindlaks, miks need suured hundid välja surid ja kas nad on geneetiliselt tänapäeva huntidega sarnased.
Leitud hundipea on 40 sentimeetrit pikk, sellel on alles karvkate ja pikad kihvad. Uurimine näitas, et see hunt oli surres 2 – 4-aastane.
:format(webp)/nginx/o/2019/06/12/12254596t1haaf8.jpg)
Mammutivõhkasid otsinud Jakuutia kütid leidsid hundipea möödunud aastal ja teatasid leiust teadlastele. Hundipea leiukoha lähedalt on varem leitud igikeltsast koopalõvi kutsikad.
Jakuutias ei sula igikelts ka suvel, säilitades sinna jäänud eelajaloolis loomi ja taimi ning takistades nende lagunemist.
Teadlaste sõnul on kliima soojenemise tõttu siiski igikelts hakanud sulama ja üha enam on leitud eelajaloolisi loomi.
Jaapani Jikei ülikooli meditsiiniinstituudi teadlased skaneerisid hundipead, et selle alusel luua 3D pilt, milline on selle looma kolju.
:format(webp)/nginx/o/2019/06/12/12254606t1h3e0f.jpg)
Uuringusse kaasati ka Rootsi Stockholmi loodusmuuseumi teadlased, kelle uuring kinnitas, et tegemist on 40 000 aasta vanuse hundipeaga.
Nii Rootsis kui Jaapanis jätkatakse leitud hundi DNA-uuringuga. Lisaks tahetakse uurida looma aju, mis koljus säilinud on.
Koos vene teadlastega tehakse hundile geneetiline uuring, mis peaks andma vastuse, kui palju uuritav hunt on sarnane tänapäeva huntidega.
Pea suurus näitab, et see pleistotseeni hunt on suurem kui tänapäeva hundid ja tal on võimsamad ja tugevamad lõuad.
/nginx/o/2019/06/12/12254614t1hdea7.jpg)
«Kui selle hundi lõugu vaadata, siis võib oletada, et ta suutis tappa piisoneid. Teame, et pleistotseenis elas ka palju hunte, kuid kuna nende jäänuseid on vähe leitud, on neid vähe uuritud ja meil napib selle liigi kohta andmeid,» lisas vene mammutiuurija Protopopov.
Pleistotseeni jääajal elas mitmete hundiliikide esindajaid, Põhja-Ameerikas näiteks eeljalooline hunt.
Luudeuuringud on näidanud, et koerad ja nüüdishundid eraldusid alghuntidest umbes 27 000 aastat tagasi. Uuringute kohaselt on Siberi huskidel iidsete huntide geene.
Vene ja Jaapani teadlased loodavad kunagi tulevikus kloonida mammuti, tehes seda Siberi igikeltsast leitud mammutikudede abil.