/nginx/o/2019/06/11/12252022t1h5920.jpg)
Keskkonnateadlikkuse suurendamise teavituskampaania raames valmib raadios Elmar kuus saadet, kus räägitakse teemadel, mille abil oskame loodust enda ümber veelgi paremini jälgida, hoida ja märgata. Esimese saates käis külas Eeva Talsi, kes eksperimendi korras sai teada üllatavaid fakte UV-kiirguse ja päevitamise kohta.
Kätte on jõudnud päikesepaistelised ilmad ja see tähendab seda, et palju soovitakse õues olla. Oleme kuulnud UV-kiirgusest, kuid paljud meist ei tea, mida see nähtus täpsemalt endast kujutab - jääb ikkagi õhku küsimus, mil määral tohib päikese käes olla nii, et see on meie kehale hea?
Tartu Ülikooli Tartu Observatooriumi teadur Margit Aun ja Babor Spa kosmeetik Eve Konsap seletasid saates lahti põnevaid fakte UV-kiirguse ja sellega kaasnevate nähtuste kohta. Oli juttu nippidest, mil moel on mõistlik oma nahka päikese eest kaitsta. Samuti räägiti veebilehest, kus saab igapäevaselt reaalajas jälgida UV-kiirguse indeksi väärtust. Selle põneva infoga on võimalik tutvuda SIIN.
«Me räägime ultravioletkiirgusest, mis on üks osa päikeselt meile jõudvast kiirgusest. See on just see osa, mis on võimeline tekitama meile kahju, kuid ka kasu. Selle kiirguse maale jõudmiseks kulub aega umbes kaheksa minutit ja seejärel on just ultravioletkiirguse jaoks kõige suurem takistus atmosfäär. Selle sees siis üks osa kiirgusest neeldub, osa peegeldub tagasi ja osa jõuab meieni maapinnani,» rääkis TÜ Tartu Observatooriumi teadur Aun ja selgitas raadiosaate vältel, millest saab järeldada, et UV-kiirgus võib meie jaoks ohtlikuks osutuda.
/nginx/o/2019/06/12/12254911t1h2864.jpg)
Laulja Eeva Talsi osales saate eksperimendis ja tema ülesandeks oli jälgida teatud ajaperioodi vältel Ilmateenistuse kodulehelt UV-indeksi väärtust. Seda infot on kasulik teada enne, kui on plaan veeta pikem päev vabas õhus. Hea on teada, kui kaua tasuks päikese käes olla ja kuidas oma nahka kaitsta tuleks.
Talsi tunnistas, et ta pole kunagi varem Ilmateenistuse kodulehte külastanud. «See oli lahe eksperiment! Ma olen alati olnud teadlik sellest, et väga ei maksa päevitada ja üldse päikese käes pikalt olla. Kui seda teha, siis peaks alati kasutama päikesekaitse vahendit ehk siis päikesekreemi,» rääkis Talsi ja lisas, et tema kasutab kaitsena peamiselt 50 kaitsefaktoriga kreemi.
«Mis puutub konkreetsesse eksperimenti, siis endalegi üllatuseks avastasin, et mitte ainult päikeseliste ilmadega ei ole UV-kiirgus ohtlik. Ma ei teadnud seda, et ka pilvise või sajuse ilmaga võib see kiirgus olla väga kõrge,» sõnas Talsi.
«Enamuse UV-kiirgusest moodustab UVA-kiirgus, mis sõltub aastaajast ja kellaajast, nagu kogu päikesekiirgus. Osoonist see kiirgus nii väga ei sõltu. Teine asi on UVB-kiirgus, mille kohta ei saa just öelda hea kiirgus. UVB tekitab nahas tumeda pigmendi ja sellega tekib naha pruunistumise, see on suuremas osas vastutav ka D-vitamiin sünteesi protsessis. Kuid samal ajal on just see sama UVI, mis on peamiselt UVB-kiirgusest koosnev ja tekitab naha punetust, põletust ja võib viia lõpuks melanoomini,» lisas teadur Aun omaltpoolt.
Saade «Maa (e)est!» valmib koostöös Keskkonnainvesteeringute Keskusega.
Saatejuht on Mari-Liis Männik. Kuula saatesarja esimest saadet, mis rääkis UV-kiirgusest:
«Maa (e)est!» on raadio Elmar eetris olev tunniajane saade, kus käsitletakse muuhulgas kaugseire rolli keskkonnakaitseküsimustes, erinevate päevakajaliste ja põletavate teemade üle arutlevad kolm või neli osapoolt: avaliku elu tegelane, TÜ Tartu Observatooriumi kaugseire teadlane, saatejuht ning võimalusel ka keskkonnakaitse spetsialist.
Igasse saatesse kutsutakse avalikkusele tuntud külaline, kellele antakse mõni tarbimisharjumusi muutev ülesanne ja seejärel saab raadiosaates arutada kui lihtne või raske oli eksperimendis osaleda. Järgneb TÜ Tartu observatooriumi teadlase või keskkonnakaitse spetsialisti hinnang ja selgitus sellise eksperimendi mõjust keskkonnale. Tegemist ei ole pelgalt kuiva teadussaatega, vaid pigem on tegemist vahva eksperimendiga, kust ei puudu ka teaduslik osa.
Keskkonnamõju saavad hinnata TÜ Tartu observtooriumi kaugseire valdkonna teadlased, sest nemad oskavad tõlgendada satelliitidelt allalaetud pilte ja selgitada inimeste tarbimisharjumustest tingitud kahju planeedile tervikuna. Spetsiifilisemate teemade puhul kaasatakse ka keskkonnakaitsespetsialiste, kes annavad teemadele omapoolse vaatenurga.
Saate teemad on:
/nginx/o/2018/10/19/11509823t1hd378.png)