Briti farmer leidis oma maalt Vana-Rooma mündi, mille pani oksjonile, saades 552 000 naela (üle 600 000 euro), mis on Ühendkuningriigis selliste müntide oksjonirekord.
Pildid ja video: Vana-Rooma usurpaator-keisrit kujutav münt müüdi rekordsummaga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sellel 4,31 grammi kaaluval mündil on kujutatud usurpaator-keisrit Allectust, kes valitses 293 – 296 pKr Britanniat, Galliat ja Gallia Belgicat, teatab msn.com.
Mündi ühel poolel on keiser, teisel poolel aga kaks vangi, kes põlvitavad jumal Apollo ees.
:format(webp)/nginx/o/2019/06/10/12249156t1h9ea1.jpg)
Allectus oli keiser Carausiuse rahandusminister, kuid tahtis ise võimule saada, mõrvates selle keisri 293 pKr.
Allectust peetakse esimeseks «Brexiti» elluviijaks, sest ta valitses nimetatud piirkondi Rooma impeeriumist lahus.
Anonüümseks jääda soovinud farmeri sõnul on ta hobi korras mündiotsija, kasutades selleks metallidetektorit. Allectuse pildiga mündi leidis ta Kentist Doverist kunagise Vana-Rooma tee juurest.
Leidja lisas, et kui ta münti nägi, siis pidas seda võltsinguks, sest see nägi välja nagu uus.
«Lootsin saada selle eest oksjonil kena summa, kuid sain arvatust viis korda rohkem,» teatas mündiotsijast farmer, kes on nüüd 552 000 naela võrra rikkam.
Mayfairi oksjonimaja esindaja Christopher Webb kinnitas, et keiser Allectus jõudis kolme võimuaasta jooksul oma näopildiga mündi välja anda.
«Allectusega münt on Ühendkuningriigis müüdud Vana-Rooma müntidest kõige kallim. See on maailma mastaabis üks kallemaid Vana-Rooma münte,» teatas esindaja.
Allectuse pildiga münte arvatakse olevat alles umbes 24. Nüüd oksjonil müüdud mündi ostis telefoni teel isik, kes ei soovinud oma nime avalikustada.
:format(webp)/nginx/o/2019/06/10/12249157t1h95fa.jpg)
Teada on, et Kentis asuv Deal oli esimene koht Ühendkuningriigis, kuhu roomlased eesotsas väejuht Julius Caesariga 55 eKr maabusid.
Roomlased rajasid ka Doveri, mis nende ajal kandis nime Dubris.