Saksamaa väljaande Der Spiegel ajakirjanik lendas möödunud nädalal Soome lennufirma Finnair lennukiga Helsingist Hongkongi, nähes lennukiaknast kummalist vaatepilti, mille jäädvustas.
Pildid: saksa ajakirjanik jäädvustas Finnairi lennuki aknast uskumatu vaatepildi
Ajakirjanik Hinnerk Feldwisch-Drentrup märkas seda, kui lennuk lendas Hiina autonoomse piirkonna Sise-Mongoolia kohal, teatab mtv.fi.
Oli öine aeg, mil enamik reisijaid magas, kuid tal ei tulnud und ja ta tõstis aknakatte üles, et välja vaadata. Talle jäi silma kummaline ümar hele pilv, mis siis haihtus amtosfääris.
Feldwisch-Drentrup ei teadnud, mis nähtu oli, kuid pärast lendu ilmnes, et tal oli õnnestunud see jäädvustada. Ta küsis Saksa ja Hongkongi militaarekspertidelt nõu ja talle öeldi, et suure tõenäosusega oli tegemist Hiina relvajõudude raketikatsetusega.
Feldwisch-Drentrup sõnul on see raketikatsetus meeldetuletus, et geostrateegilistesse seisukohtadesse ja relvastuskontrolli tuleb suhtuda täie tõsidusega.
«Me ei aja igapäevaselt järge, kui palju tuumapomme on relvaladudes ootamas. Neli aastat tagasi osalesin relvastusseminaril, kus hiinlasest relvaekspert rääkis Hiina tuumapoliitikast ning sellest, kuidas Lõuna-Hiina merel võivad väikesed sõjalised konfliktid päästa valla tuumakriisi,» sõnas sakslane.
Uudisteagentuuri Reuters andmetel jäävustati Hiina relvakatsetus ka maapinnalt ning neid fotosid ja videoid on jagatud Hiina sotsiaalmeediaplatvormil Weibo.
Lääne militaarekspertide arvates oli selles katses tegemist allveelaevade uue põlvkonna ballistilise raketiga.
Oli ka neid, kelle arvates ei olnud see meie planeedilt pärit rakett, vaid tulnukate kosmoselaev.
Hiina relvajõud avaldasid Weibos kirjutise, mille pealkiri on «Kas usud, et ufod on olemas?»
Umbes samasuguse teate edastas Hiina õhujõudude relvakatsetuse üksus, viidates maavälisele.
Militaarväljaanne Jane’s kirjutas, et suure tõenäosusega oli see mandritevahelise ballistilise raketi JL-3 katsetus.
Kinnitamata andmetel lasti see rakett Bohai merelt Hiina sisemaa suunas.
Sellise raketi peaksid saama kõik Hiina uued allveelaevad, mille ehitamine algab 2020. aastal.