Briti väljaanne Daily Star uurib, mis on saanud tüdrukust nimega Mariyka, kes on ainukesena sündinud tuumakatastroofi järel kasutamiskõlbmatuks muutunud territooriumil.
Tšornobõli tüdruk: mis on saanud lapsest, kes sündis ainukesena tuumakatastroofi tsoonis? (2)
Väljaanne kirjutab, et Mariyka elas perega Tšornobõli tsoonis, sest Ukraina ametiasutused keeldusid tema vanematele alternatiivse eluaseme andmisest.
Kui Mariyka sündis, sai ta koheselt kuulsaks, sest oli ainuke laps, kes toodi ilmale ja kes kasvas üles tuumaelektrijaama 4. energiaploki reaktori läheduses.
Kui tüdruk sai 7-aastaseks, lahkus ta piirkonnast, sest läheduses polnud ühtegi koolimaja.
Tänaseks päevaks on Mariyka 19-aastane ja õpib Kiievis. Tüdruku sõnul läheb tal hästi: «Minuga on kõik korras, käin kooli kõrvalt tööl.»
PILTE TÜDRUKUST NÄED SIIT!
«Ma pean end üleval. See on kõik,» sõnas ta napisõnaliselt.
Kui ta 1999. aastal Tšornobõli tsoonis sündis, üritasid Ukraina võimud asja kinni mätsida.
Tüdruku ema Lydia Sovenko tunnistas, et ametivõimud avaldasid neile survet, et nad piirkonnast lahkuksid. «Ametivõimud ähvardasid meid, nad alandasid meid, sest nad tahtsid, et me oma kodust lahkuksime.»
Ta lisas, et teda koheldi nagu kriminaali, sest ta julges lapse sellisel territooriumil ilmale tuua.
Ka lükkab naine ümber väited, nagu oleks tema tütar haige. «Kui inimesed arvavad, et ta on mutant või et tal on kaks pead, siis eksivad nad väga.»
«Ta on armas laps ja täiesti terve, nagu me näha võime,» lisas tüdruku ema.
Mariyka sõbra sõnul ei taha tüdruk oma minevikust rääkida. «Ta ei hooli sellest, et on ainulaadne, kuna sündis Tšornobõli tsoonis.»
«Tegelikult on see teadmine tema jaoks valus, et ta on ainuke laps, kes siin pärast plahvatust sündis ja kes Tšornobõlis kasvas,» avaldas tüdruku sõber.
«Ta näeb seda häbimärgina.»
Tšornobõli katastroof on taas inimeste huviorbiidis, sest 2019. aasta mais esilinastus samanimelise sarja esimene episood. Saadet toodab HBO televõrk ja seda koostöös Sky Atlanticuga.
Tšornobõli katastroof leidis aset Tšornobõli tuumaelektrijaamas 26. aprillil 1986. Avarii oli rahvusvahelise tuumaintsidentide skaala järgi 7. taseme õnnetus, vahendab Vikipeedia.
Vikipeedia andmetel plahvatas tuumaelektrijaama 4. energiaploki reaktor. Põhjused olid reaktori viimine ebastabiilsesse olekusse reaktori turvasüsteemide katsetamisel ning reaktori konstruktsiooni iseärasused.
Reaktorist välja paiskunud radioaktiivne pilv saastas suured alad Ukrainas, Venemaal ning eriti Valgevenes. Laiali paisatud radioaktiivse aine hulk ületas nelisada korda Hiroshima pommitamisel tekkinut.
Vikipeedia kirjutab ka, et kolm aastat pärast katastroofi hinnati tagajärgede likvideerimisel tehtud kulutusi ja tekitatud kahju vähemalt 35 miljardile rublale.
Katastroofi tagajärgede likvideerimises osales rohkem kui 600 000 inimest. Selles osalesid ka Eestist «kordusõppustele» kutsutud sõjaväekohuslased.