Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734

Hanna-Liina Võsa toob publiku ette uue noortemuusikali «Uksed»

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Artikli foto
Foto: Juss Saska / Scanpix

Laulja Hanna-Liina Võsa lõi kolm aastat tagasi omanimelise muusikalikooli, tänavu juunikuus esitatakse Vaba Lava teatrikeskuses kooli esimest originaalmuusikali pealkirjaga «Uksed». Võsa rääkis raadio Elmar hommikuprogrammile muusikali ideest ja taustajõududest.

«See on uhiuus originaalmuusikal. Jaagup Kreem on loonud libreto ja laulutekstid. Tiit Kikas lisab omaltpoolt muusikalist vürtsi juurde,» avaldas Hanna-Liina Võsa raadio Elmar hommikuprogrammile.

Võsa sõnul on muusikali saanud nautida juba nii õpilaste lapsevanemad kui ka lähedasemad sõbrad, nüüd on kooli juhi sõnul aeg näidata põnevat originaaltükki ka laiemale publikule. «Aitab küll, teeme uksed lahti ja kutsume kõiki vaatama,» lisas Võsa.

Võsa tunnistab, et «Uksed» on intrigeeriv pealkiri, arvestades roosa ukse intsidenti, millega kool on meedias viimasel ajal palju tähelepanu pälvinud. «Meie roosa uks sai ju nii kuulsaks ja paljud arvavad, et ka muusikali sisu on sellega seotud. Tegelikult sellest teemast seal juttu pole,» avaldas ta.

Lauri Hermann, Hanna-Liina Võsa ja Tiiu Sommer
Lauri Hermann, Hanna-Liina Võsa ja Tiiu Sommer Foto: Raadio Elmar

Naise sõnul räägib muusikal sisulise poole pealt uksest kui sümbolist ja selle tähendusest teismeeas laste jaoks. «Lapsed lähevad tihti oma tuppa ja panevad «prõmm» oma toa ukse kinni. Seal ukse taga on neil oma maailm,» rääkis Võsa ja lisas, et muusikali lugu räägib just sellest samast «oma ukse taga laiuva maailma» sümboolikast.

Loomingulise poole pealt kaasa tegevad Kreem ja Kikas on Võsale juba pikaasegsed tuttavad. «Jaagupi ja Tiiduga on mul isiklik kogemus Nukuteatri etendusest «Libahunt». Lisaks on nad kaasa teinud erinevates muusikalides, teiste seas «Romeo ja Julia» ja «Risk». Neil on noortepärane helikeel ja Jaagup teeb väga värvikaid tekste. Eelmisel aastal oli meil võimalik oma muusikagalaga üles astuda Brigitta festivalil. Sealt hakkas mõte veerema, et miks mitte teha siis juba ise ja täitsa oma tükk,» rääkis Võsa.

Naise sõnul on oma muusikali projekti vedamine väga inspireeriv ettevõtmine. «Ei pea mitte kelleltki luba küsima, et kas me võime seda teha või, et kas me peame maksma mingeid asju. Pigem maksame siis juba otse autoritele ja paneme ise oma tüki kokku. Nii on palju põnevam,» avaldas Võsa.

Võsa tunnistas, et muusikalikooli avamine ja vedamine on teda isiklikus plaanis palju arendanud ja küpsemaks muutnud. «Olen kõige selle kõrvalt palju enda kohta õppinud. Ma olen niitide tõmbaja ja loomingulise tiimi kokkupanija. Mulle meeldivad inimesed ja naudin nendega suhtlemist, samuti meeldib mulle inimesi omavahel kokku viia. Olen mingis mõttes kunstiline juht. Mul on nägemus ka tervikstiili mõttes, et kuidas üks või teine asi võiks välja tulla,» rääkis ta raadio Elmar hommikuprogrammile.

Oma muusikali ettevalmistuste tarbeks korraldati koolis katsed. «Kõik õpilased olid oodatud projektis osalema. Nad pidid esitama oma laulu, monoloogi ja pidid ka lavastajaga koostööd tegema. Mulle kohutavalt meeldis valida õigeid lapsi õigete rollide peale. See oli minu hasart,» rääkis Võsa.

Muusikakooli juhi sõnul on Eestis nende valdkond tagasihoidlikult esindatud. «Eesti on nii väike ja meil on nii palju vähem raha kui suurriikidel selle ala peal. Loomingulise poole pealt meil ideedest puudu ei tule, paljud asjad jäävad lihtsalt raha taha kinni. Ka konkurents kasvatab muusikaliturgu, kuid Eestis on ka konkurents suhteliselt väike,» nentis naine.

«Ma ise teen kaasa muusikalis West Side Story, mis tuli hiljuti lavadele. Õnneks minu jaoks on seal palju uusi tegijaid, kellega polegi lavalaudu varem jaganud. Kuid kõik on ikkagi kuidagi väga turvaline,» rääkis Võsa.

Värske muusikalijuhi sõnul on muusikal kui elusloo jälgimine, mis on väga vahetu kogemus. «See on just see, et pole filtreid vahel. Seda enam peab kõik lavalt tulev olema piisavalt kütkestav ja haarav,» rääkis Võsa muusikalide eripärade kohta.

Muusikal «Uksed» on Võsa sõnul ainulaadne projekt. «Laval on sada last, kes marsivad Jaagup Kreemi rütmide saatel. Tanel Saar VAT teatrist on lavastaja  ja Märt Agu on kokku pannud koreograafia idee. Me oleme palju vaeva näinud sellega,» lisas ta.

Raadio Elmar hommikuprogrammis «Ärka, kaunis maa!» kõlas muusikali materjalist avaliku ettekandena esimest korda emade ja isade räpp, täpsema pealkirjaga «Isegi ei tea». «Selle on sisse laulnud meie etenduse suuremad lapsed ja solistid Märten Männiste ja Oliver-Marcus Reimann,» avaldas Võsa.

Etendused toimuvad Tallinnas Vaba Lava teatrikeskuses 14. ja 16. juunil. 

Tagasi üles