Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734

Kanadalase kobamisi äraarvamine avas vana seifi

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Inna-Katrin Hein
Copy
Kanadalasel õnnestus 40 aastat suletuna olnud seif avada. Vermilioni väljaanne kajastas seda
Kanadalasel õnnestus 40 aastat suletuna olnud seif avada. Vermilioni väljaanne kajastas seda Foto: facebook.com

Kanadalane Stephen Mills käis koos perega puhkamas Alberta provintsis Edmontoni lähedal asuvas Vermilioni väikelinnas.

40-aastane Mills, ta naine Nisha ning lapsed Teagan ja Parker külastasid kohalikku muuseumi, kus on näha ka vana seifi, mis oli juba 40 aastat suletud, teatab vermilionstandard.com

See seif oli varem Brunswicki hotellis, kuid selle avamiskood oli kadunud ja keegi ei teadnud, kuidas seda avada.

Seif. Pilt on illustreeriv
Seif. Pilt on illustreeriv Foto: Craig Robinson / PantherMedia /Scanpix

Muuseumi esindaja Tom Kibblewhite’i sõnul on nad üritanud seda seifi avada mitmel korral, kuid ei õnnestunud. Muuseum kontakteerus ka seifi valmistanud firma ja hotelli kunagise omanikuga, kuid ka nemad ei osanud aidata.

Tõenäosus, et keegi avamise numbrikombinatsiooni ära arvab, oli 1/216 000.

Muuseumi giid rääkis Millsile, et see on kummaline seif, mille avamisnumbrikombinatsioon ei ole teada ja keegi ei ole seda lahti saanud.

Mills otsustas proovida, kas tal on õnne.

«Panin kõrva vastu seifi ja hakkasin numbriratast keerama. Keerasin paar korda siia ja sinna ning järsku uks avanes,» sõnas kanadalane.

Kanadalasel õnnestus 40 aastat suletuna olnud seif avada. Vermilioni väljaanne kajastas seda
Kanadalasel õnnestus 40 aastat suletuna olnud seif avada. Vermilioni väljaanne kajastas seda Foto: facebook.com

Giid küsis, kas Mills on seifide ekspert, kuid mees vastas eitavalt.

«Sõnasin, et ei tunne seife, kuid sellise vedamise peale kavatsen osta lotopileti,» lausus kanadalane.

40 aastat suletuna olnud seif oli pettumus, kuna seal ei olnud kulda ega muud väärtuslikku.

Seifis oli palju tolmu, ettekandja tellimuste märkmepaber ja palgakviitung aastast 1977.

Muuseumi esindaja Kibblewhite’i sõnul oli see seif kasutusel 1970. aastatel ja see jõudis muuseumi 1980. aastatel ning paigutati keldrikorrusele.

Tagasi üles