Täna, 6. juunil 75 aastat tagasi algas Teise maailmasõja otsustav operatsioon Overlord, mille käigus liitlasvägede väeüksused maabusid Saksamaa poolt okupeeritud Normandias.
Pildid ja video: 97-aastane parašütist kordas Normandias 75 aasta tagust hüpet (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seoses Normandia dessandi aastapäevaga kordas Teise maailmasõja veteran, 97-aastane ameeriklane Tom Rice 5. juunil 2019 Prantsusmaal Normandias Carentanis 75 aasta tagust langevarjuhüpet, teatab reuters.com.
:format(webp)/nginx/o/2019/06/06/12233920t1h18c3.jpg)
Rice kuulus USA 101. parašütistide divisjoni, osaledes Normandia dessandis.
Rice tegi hüppe koos USA õhujõudude esindajaga ja hüpe õnnestus. Mälestussündmuse langevarjuhüppel osales kokku 300 langevarjurit.
«See hüpe oli sama ideaalne nagu Teise maailmasõja ajal. Tunnen end jälle 20-aastasena ja olen valmis veel mitu hüpet tegema,» teatas veteran.
:format(webp)/nginx/o/2019/06/06/12233918t1hbef0.jpg)
Lisaks langevarjuritele näeb Prantsusmaal Normandia dessandi 75. aastapäeva pidustustel ka USA Douglas C-47 Dakota lennukeid, mida USA õhuvägi kasutas Teise maailmasõja ajal.
Need lennukid lendas samas paigas, kui 1944. aastal.
Carentan oli üks neist piirkondadest, kus USA parašütistid 75 aasta eest lennukitelt hüppasid.
Normandia dessandi aastapäeva tähistati 5. juunil Ühendkuningriigis Portsmouthis. Sellel osalesid Briti kuninganna Elizabeth II, USA president Donald Trump, mitme Euroopa riigi juhid, 300 Teise maailmasõja veterani ja nende pereliikmeid.
6. juunil 1944 alustasid liitlasvägede 130 000 meest, keda toetas 6000 laeva ja dessantpargast ning üle 10 000 lennuki Prantsusmaal Normandias ajaloo suurimat kombineeritud dessanti.
Esimesed ründajad jõudsid kohale õhust, mitte merelt, kui kaks õhudessanti, Ameerika ja Briti oma, maandusid Orne’i jõe ja Sainte-Mère-Église'i linna vahelisel alal.
Kokku maandus õhust umbes 25 000 meest, neist 15 000 langevarjudel ja ülejäänud plaanereil.
Edasi käivitus Briti ja USA pommitajate rünnak mererannikul paiknevale kümnele tähtsamale Saksa rannapatareile.
6.juunil 1944 alates kella 6.30 kohaliku aja järgi hakkasid Normandi ranniku maabumislõikudel maabuma USA, Briti, Kanada ja teiste liitlaste üksused, mis saabusid meritsi.
:format(webp)/nginx/o/2017/11/24/7342413t1hd33a.jpg)
30. juuniks oli Normandias maabunud liitlassõdurite arv kerkinud 850 000-ni, juuli algul ületas see miljoni piiri. Liitlaste laine valgus peagi Normandiast üle Prantsusmaa, Belgia ja Hollandi ning jõudis Saksamaale.
Liitlasväed vabastasid Prantsusmaa 1944. aasta septembriks. 8. mail 1945 kapituleerus Saksamaa tingimusteta.