Normandia dessandi 75. aastapäev: need olid reamees Ryani tegelikud päästjad ja tema oli tegelik reamees Ryan

Kaader filmist «Reamees Ryani päästmine». Keskel Tom Hanks kapten John Millerina

FOTO: Rights Managed / Ronald Grant Archive / Mary Evan/Scanpix

Režissöör Steven Spiebergi 1998. aasta linateos «Reamees Ryani päästmine» (Saving Private Ryan) oli menukas, kajastades 6. juunil 1944 alanud Normandia dessanti ja põhinedes päriselu sündmustel.  

Vaatajatele jäi meelde filmis 27 minuti jooksul näidatud dessandi algus, mis oli verine, kuna liitlased jäid sakslaste tule alla.

Operatsioon Overlordi ajal toimus dessant Normandia ranna viiel maabumislõigul: Gold, Sword ja Juno lõigul maabusid britid, kanadalased ja teised liitlased ning Omaha ja Utah lõigul ameeriklased.

Omaha rannalõigul toimunut kajastati ka filmis «Reamees Ryani päästmine».

Kaader filmist «Reamees Ryani päästmine»

FOTO: Rights Managed / Ronald Grant Archive / Mary Evan/Scanpix

Filmis on peategelaseks Tom Hanksi kehastatud kapten John Miller. See tegelaskuju põhineb USA Rangers eriüksuse C-kompanii kaptenil, Rootsi juurtega Ralph Goransonil.

Kaader filmist «Reamees Ryani päästmine». Pildil esiplaanil Tom Sizemore seersant Mike Horvathina ja Tom Hanks kapten John Millerina

FOTO: Rights Managed / Ronald Grant Archive / Mary Evan/Scanpix

Goranson maabus oma 68 mehega Omaha rannal, neid ootasid seal sakslased, kes tulistasid Pointe du Hoc rannakaitsepatarei MG-42 kuulipildujatest 1200 lasku minutis.

C- kompanii pidi vallutama lähedase Vierville-sur-Meri küla ja tagama teistele üksustele pääsu rannalt sisemaale.

USA sõdurid jõudsid juunis 1944 Normandia Omaha rannalt lähedasse Vierville-sur-Meri külla, mille nad vallutasid

FOTO: akg-images / akg-images

Olles hüpanud transpordilaeva rambilt koos oma meestega merre, nägi Goranson, kuidas sakslased laeva purustasid. Ta kaotas merest maale jõudes mõned oma meestest, samas ei olnud nad teinud veel mitte ühtegi lasku vaenlase suunas.

«Rannale jõudmisel ja rannalt edasiliikumisel tuli minna üle laibahunnikute. Me kõik üritasime ellu jääda,» meenutas Goranson hiljem.

Paremini ei käinud käsi ka teistel Omaha rannal maabunud üksustel. Osa ameeriklaste üksuseid sattus navigatsioonivea ja tugeva lainetuse tõttu kahe kilomeetri kaugusele.

Goranson andis oma meestele ja 116. jalaväerügemendi võitlejatele käsu liikuda edasi, et jõuda Verveille-sur-Meri külla.

Suurte kaotuste hinnaga see õnnestus ja C-kompanii pidas sakslastega lahingu, vallutades küla ja takistas sakslastel lisajõudude saatmist.

6. juuni 1944 õhtuks oli C-kompanii 68 mehest 21 hukkunud ja 18 saanud haavata.

Hukkunud USA sõdur juunis 1944 Prantsusmaal Normandias Omaha rannal

FOTO: Rights Managed / (c)Robert Hunt Library/Mary Evan/Scanpix

7. juunil 1944 leidsid ameeriklased 69 sakslase surnukeha.

Nii juhtus tegelikus elus, kuid ka filmis näidati, kui raske oli dessandi algus. 

Foto filmi «Reamees Ryani päästmine» võtetelt. Keskel režissöör Steven Spielberg

FOTO: Rights Managed / DREAWORKS/ PARAMOUNT / AMBLIN EN/Scanpix

Koos Rangers'itega rünnanud USA 116. jalaväerügemendi sõdurid jäid väga tugeva tule alla, sest neil ei olnud kaljusid, mille taha said C-kompanii mehed varjuda ja kust nad üles ronisid. 

Ajalooline fakt on, et C-kompanii oli esimene, millel õnnestus rannast edasi liikuda ja seda näitas Spielberg ka oma filmis.

Kuna filmis ei saanud näidata dessandi algust väga pikalt, siis tegelikke sündmusi, mis kestsid üle kuue tunni, on näidatud 27 minuti jooksul lühendatult ja kompaktsemana.

Spielbergi filmis on Milleri ja ta meeste eesmärgiks leida reamees James Ryan (Matt Damon), kes on neljast vennast ainus elusolev vend. Tema kolm venda kaotasid elu Normandias ja Aasias võideldes.

Kaader filmist «Reamees Ryani päästmine». Matt Damon kehastas reamees James Ryanit

FOTO: Rights Managed / Ronald Grant Archive / Mary Evan/Scanpix

Ka see sündmus põhineb tõsielul. Ryani prototüüp oli seersant Friedrick «Fritz» Niland, kes võitles Normandias USA 101. laskevarjukompanii koosseisus. Ta sai teada, et kaks ta vendadest hukkusid Normandia dessandi ajal ja üks vend, kes oli USA õhujõudude piloot, kaotas paar nädalat varem elu Birmas.

USA armee juhtkond langetas otsuse, et Friedrick Niland tuleb Normandiast kodumaale toimetada, et perel vähemalt üks poeg alles jääks. 1945. aastal ilmnes, et Birmas hukkunuks peetud vend Edward Niland oli elus. Ta oli jaapnalaste kätte langenud ja oli vangilaagris.

USAs kehtestati pärast Teist maailmasõda seadus, mille kohaselt ei tohi sama pere kõiki meessoost isikuid korraga sõdima saata.

6. juunil tähistatakse Euroopas ja USAs mitmesuguste mälestussündmustega Normandia dessandi 75. aastapäeva.

Fakte Rangers eriüksuse kohta:

USA Rangers eriüksus loodi Teise maailmasõja ajal brittide Commando üksuse eeskujul. Commando sõdurid koolitasid Rangersi sõdureid, kes lisaks Normandiale võitlesid ka Aafrikas ja Itaalias.

Rangersid koosnesid vaid 6 pataljonist, saades eelkõige Itaalias suurte kaotuste osaliseks.

Rangersi moto «Rangers Lead the Way» (Rangers juhib teed) tekkis Normandia dessandi ajal Omaha ranna sündmuste järgselt. Nad kandsid kaotusi, kuid sellest hoolimata suutsid rannalt edasi murda.

USA sõdurid 6. juunil 1944 Prantsusmaal Normandias Omaha rannavees

FOTO: / © CORBIS/Scanpix

Tänapäeval on USA kaitseväe koosseisus 75. Rangers rügement, kuhu kuulub 2300 meest. Nende baas asub Georgias Fort Benningis. Rangers rügement on eriüksus, mis viib sageli operatsioonie läbi koos jalaväe Delta ja mereväe Navy Seal eriüksustega.

2001. aasta menufilm «Black Hawk Down» põhineb tõsielusündmustel ja seal kujutatakse Rangers sõdurite veriseid lahinguid Somaalia pealinnas Muqdishos.