VIDEO Uus-Meremaa teadlased: Loch Nessi koletis võib siiski olemas olla (2)

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Loch Nessi järvest võetud veeproov
Loch Nessi järvest võetud veeproov Foto: Paul Campbell / SWNS.com/Scanpix

Uus-Meremaa Otago ülikooli mere- ja evolutsioonibioloogid tegid 2018 Šotimaal Loch Nessi järve uurides üllatava avastuse.

Teadlastemeeskond eesotsas evolutsioonibioloog Neil Gemmeliga võtsid järve kolmest erinevast sügavusest sadu veeproove, mida uurivad laboris, lootes leida vihjeid või segi geneetilist materjali kuulsa Loch Nessi koletise Nessie kohta, teatab news.com.au.

Kõige kuulsam foto Loch Nessi koletisest, mis tehti 1930. aastatel
Kõige kuulsam foto Loch Nessi koletisest, mis tehti 1930. aastatel Foto: / AP/Scanpix

Nad korjasid Loch Nessi järvest ka kalasoomuseid, linnusulgi, nahka ning loomade ja lindude väljaheiteid, saates osa leidudest testmiseks Austraaliasse, Taani ja Prantsusmaale, et saad autentsed tulemused.

Teadlased avalikustavad oma uuringute tulemuse juulis Šotimaal Edinburghis, kuid vihjasid etteruttavalt, et neil on «plahvatavat» materjali.

Uus-Meremaa Otago ülikooli evolutsioonibioloog Neil Gemmell (keskel) koos Loch Nessi järvest võetud veeprooviga
Uus-Meremaa Otago ülikooli evolutsioonibioloog Neil Gemmell (keskel) koos Loch Nessi järvest võetud veeprooviga Foto: Andy Buchanan / AFP/Scanpix

«Uurisime ja testisime mitut Loch Nessi koletise hüpoteesi. Kolm neist ei pidanud paika ja saime need lihtsalt ümber lükata, kuid neljandaga on asi keerulisem ja see võib anda vastuse, kes see koletis on,» laususid teadlased.

Kõige populaarsem teooria on, et Loch Nessis elavad plesiosaurused, kes jäid elama, kui 65 miljonit aastat tagasi tabas Maad asteroid, hävitades enamiku hiidsisalikest.

Plesiosaurused elasid juuraajastul, umbes 180 miljonit aastat tagasi
Plesiosaurused elasid juuraajastul, umbes 180 miljonit aastat tagasi Foto: Rights Managed / Mary Evans / Natural History Museum / Scanpix

Teise levinud teooria järgi on sealne veekoletis hiiglasik tuur või säga.

«Loch Nessi koletis võib olemas olla, sest sealne keskkond on ebatavalisi taime- ja loomaliike soosiv. Meie saime andmed, mis viitavad kummalisusele,» lausus evolutsioonibioloog Gemmel.

Teadlased avaldavad oma uurimise lõpptulemused 2020. aasta jaanuaris. Nende sõnul kulub Loch Nessi veest leitud bakterite, mikroorganismide ja veeloomade analüüsimisele üle poole aasta.

Gemmeli sõnul ei saanud nad oma uurimuses eirata fakti, et Loch Nessi koletise kohta on viiteid juba keskajast ning mida sajand edasi, seda sagedamini on koletist nähtud ja teda jäädvustatud. 

Uus-Meremaa Otago ülikooli evolutsioonibioloog Neil Gemmell (vasakul) koos pikajalise Nessie uurija, šotlase Adrian Shine'iga
Uus-Meremaa Otago ülikooli evolutsioonibioloog Neil Gemmell (vasakul) koos pikajalise Nessie uurija, šotlase Adrian Shine'iga Foto: Paul Campbell / SWNS.com /Scanpix

«Meie andmetel on üle 1000 inimese seda koletist näinud ja teda jäädvustanud, kas siis kirjalikult, fotodel, filmidel või videol. Seega saab öelda, et selles Šoti järves on midagi, sest ükski legend ega jutt ei sünni tühjast kohast,» jätkas evolutsioonibioloog.

Teadlaste sõnul tuleb Loch Nessi legendile läheneda avatud meelega, sest meie maailmas, eriti veekogudes, on veel palju sellist, mida ei ole avastatud või ei osata 21. sajandi teaduse abiga selgitada.

Esimesed viited Loch Nessi järve koletise kohta pärinevad Püha Columbalt, kes tõi 6. sajandil kristluse Šotimaale.

Üks värskemaid koletise nägemisi on pärit juulist 2018, kui ameeriklastest turistid olid järve kaldal asuvas Urquharti kindluses.

Turistid kaatriga Loch Nessi järvel, kaugemal on näha Urquharti kindlust
Turistid kaatriga Loch Nessi järvel, kaugemal on näha Urquharti kindlust Foto: Russell Cheyne / REUTERS/Scanpix

«Nad kirjeldasid, kuidas veepinna all oli näha mingit hiiglaslikku looma ujumas. Nende andmetel võis see loom olla kümnemeetrine,» sõnasid teadlased. 

Kohalike teatel nähti 2018. aastal Loch Nessi koletist 11 korral.

Loch Ness on järv Šotimaal Highlandis, Invernessist edelas.

Järv on tuntud seal väidetavalt elava legendaarse järvekoletise Nessie järgi.

Loch Ness on 37 kilomeetrit pikk ja kuni 1,5 kilomeetrit lai. Selle pindala on 56,4 ruutkilomeetrit ja suurim sügavus 226 meetrit. Järv asub 15,8 meetrit üle merepinna.

Loch Ness on turbasisalduse tõttu harvaesinevalt sogase veega. Järve voolab sisse Oichi jõgi ja välja Nessi jõgi.

Järve ainus saar, Cherry saar asub järve edelaotsas. Tegemist on rauajal rajatud kunstsaarega, mis gaeli keeles kannab nime crannog.

Loch Nessi järve kaldal asuva Urquharti kindluse varemed
Loch Nessi järve kaldal asuva Urquharti kindluse varemed Foto: akg / Bildarchiv Steffens / akg / Bildarchiv Steffens/Scanpix
Tagasi üles