/nginx/o/2018/10/19/11509823t1hd378.png)
/nginx/o/2019/06/03/12227154t1hda17.jpg)
Tänavune Viljandi Pärimusmuusika festival toimub juba kahekümne seitsmendat korda. Peakorraldaja Ando Kiviberg rääkis raadio Elmar hommikuprogrammis, mis sel aastal teistmoodi saab olema.
Viljandi folgi korraldajad teevad suure hüppe rohelise mõtlemise suunas
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viljandi Pärimusmuusika festival toimub sel aastal juulikuu viimasel nädalavahetusel ehk 25.-28. juulil. «Festivali programm on tõeliselt rahvusvaheline. Kõige kaugemad külalised tulevad Kanadast, Ghanast ja Hiinast,» sõnas Kiviberg.
Esimene Viljandi Pärimusmuusika festival toimus juba kakskümmend seitse aastat tagasi. «Veider tunne on sellele numbrile otsa vaadata, päris nublud olime siis, tõeliselt noored poisid ja tüdrukud,» meenutas Kiviberg.
Kuigi festivali traditsioon on küllaltki pikk, on korraldajate ideed uuendusmeelsed. «Viimastel aastatel oleme võtnud igale peole oma kindla fookuse. Üheltpoolt vaatame, mida harivat me tahame pärimusmuusika žanri mõttes kuulajatele pakkuda, millele tähelepanu suunata. Teiselt poolt oleme mõelnud ka selle peale, mida on parajasti ühiskonnal vaja, ehk millises suunas me võiksime ühiskonnas rohkem vaadata, millised on olulised tunded ja väärtused,» sõnas korraldaja.
Kiviberg lisas, et varasematel aastatel on festival toonud esile soolomängu, erinevaid pillide gruppe ja rõhutanud palju ka mängulisust. Tänavu tuuakse keskmesse lugu, mida pillimees parasjagu mängib - mida see lugu tervikuna tema jaoks tähendab ja miks see talle oluline on.
«Pärimusmuusika lood ja laulud liiguvad edasi suulisel teel. Keegi torupilli- või lõõtsamängija kuuleb kellegi esituses mõnda laulu või pillilugu ning see läheb talle mingil põhjusel korda. Olgu selleks põhjuseks see lugu ise või kütkestav sündmustik. Neid lugusid me tahame oma kontsertide abil esile tuua. Rõhutada, miks need lood on olulised ja mida nad räägivad. Teine tahk on seotud lugude jutustamisega,» lisas Kiviberg.
«Eesti rahvuslik tekst on seotud regilauludega, need on jutustavad lood ja eepika on seal tähtsal kohal. Väga tähtsal kohal on ka lihtsalt lugude pajatamine. Me oleme juba mitu aastat püüdnud esile tõsta neid vaimukaid inimesi, kellel lugude jutustamine väga hästi välja tuleb. Neid tegijaid on nii Eestis, kuid on ka mujal maailmas erinevates kultuurides. Sel aastal toome festivali lavadele jutuvestjaid erinevatest maailma paikadest,» sõnast ta.
Festival on igal aastal palunud appi ligikaudu kolmsada vabatahtlikku, kes töötavad kõik selle nimel, et külalised saaksid nautida muusikat ja melu täie südame ja meelega. «Vabatahtlikud on meil selleks aastaks juba olemas, kuid alati tasub oma nimi üles anda. On tulnud ikka ette olukordi, kus vahetult enne festivali teatab mõni vabatahtlik, et ei saa teatud põhjustel osaleda, seega on väga hea, kui on olemas tugev varumeeste pink. Me oleme väga tänulikud, kui olete nõus meid aitama, andke julgesti endast teada,» rääkis Kiviberg.
/nginx/o/2019/06/05/12232828t1h7d34.jpg)
Pärimusmuusika festivali saadab ka tänavu aastal keskkonnasäästlik mõtteviis. «Need teemad on loomulikult meile tähtsad. Me püüame eeskuju kaudu meelitada inimesi teadlikumalt käituma. Teeme jäätmemajanduses hüppe sel aastal. Me läheme üle biolagunevatele nõudele ja lubame inimestel kaasa võtta oma joogi ja söögi. Kaupmehed on nõus külalistele allahindlust tegema, kui nad tulevad leti taha oma kausi või topsiga. Eeldus on muidugi see, et meil on võimalik festivali territooriumil oma nõusid loputada, selle võimaluse me ka loome. Saab sooja veega oma nõud ise ära pesta, kuid igaüks teeb seda omal vastutusel. Me teeme seda esimest korda. Sellel on muidugi teatavad riskid, et midagi läheb vussi, kuid me peame püüdma. Meie eesmärk on see, et seda plastikut võimalikult vähe juurde tuleks siia maailma,» sõnas Kiviberg.
Mehe sõnul võivad sellised muutused festivali korralduses tunduda kõrvaltvaatajale «pisikesed asjad», ometigi kinnitas ta, et iga inimese valikud kogu maailma kontekstis loevad tegelikult väga palju. «See hakkab meist endist ju peale. Mida rohkem me ise neid asju teeme, seda rohkem võtavad meie sõbrad meist eeskuju, seda rohkem see temaatika meil kahe kõrva vahele jõuab. Me peame oma maalapikest hoidma, mida nutikamalt me käitume ja vähem reostame, seda parem on meil kõigil lõpuks,» lisas Kiviberg.
Kuula intervjuud SIIT: