/nginx/o/2017/12/18/7418039t1h49e4.jpg)
/nginx/o/2019/01/24/11736452t1h3bc1.jpg)
Loomade õiguste eest seisev organisatsioon Loomus teatas oma Facebooki lehel, et Eesti suurim karusloomafarm, Karjakülas asuv AS Balti Karusnahk, on 2015. aasta algusest olnud pidevas majanduslikus languses.
Karusloomafarmide kasumid langevad meeletu kiirusega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
MTÜ Loomus tegutseb igapäevaselt selle nimel, et karusloomafarmide tegevus Eestis lõpetataks. Nad kirjutavad oma kodulehel, et karusloomakasvandustes kasvatatakse peamiselt rebaseid, naaritsaid, kährikuid ja tšintšiljasid.
«Karusnahatööstus on olemuslikult ebaeetiline; farmides puudub loomadel võimalus elada liigiomast elu ja väikestes traatpuurides ei saa tagada loomade heaoluks vajalikke tingimusi. Loomi vangistatakse ja koheldakse julmalt inimese edevuse ja glamuuriihaluse tõttu. Lõviosa toodangust läheb karusnahksete detailide ja aksessuaaride valmistamiseks. Karusloomafarmide tegevus tekitab ka tõsiseid keskkonnaprobleeme.»
Loomus on aastaid agaralt tegelenud karusloomafarmide keelustamise kampaaniaga. Nad on esitanud riigikogule mitmeid seaduseelnõusid, et farmid Eestis sulgeda, aga siiamaani ei ole seda tehtud. Nüüd paistab, et farmid on ise Eestis loomulikku surma minemas, sest AS Balti Karusnahk tööjõumakse kajastav graafik näitab selgelt, et peaaegu täielikult turgu kontrolliv farm enam väga elujõuline pole.
/nginx/o/2019/05/30/12214143t1h4a11.jpg)
«Alates 2015. aasta algusest on Eesti suurim karusloomafarm, mille turuosa on 90-95%, pidevas languses. Pole kahtlustki, et languses mängib olulist rolli avalikkuse meelsus karusloomafarmide ja nende toodangu suhtes,» kirjutatakse graafiku juurde Facebookis.
«Nii nagu on üha rohkem tarbijaid, kes ei soovi toetada julmust loomade vastu, on ka aina enam selliseid moeloojaid ja poode, kes loobuvad karusnahast,» lisatakse seal.
Teatmiku lehel kajastatud AS Balti Karusnahk majandustegevus on nukker. 2019. aasta esimeses kvartalis maksti riiklike makse 43 000 euro eest. See on väiksem kui kunagi varem. See on ligi 15 000 euro võrra vähem kui 2018. aasta neljandas kvartalis.
Tööjõumaksud ei saagi kõrged olla, kui ei ole töötajaid, kelle eest makse maksta. Kahe kvartali jooksul on AS Balti Karusnahk töötajate arv langenud enam kui neli korda. Kui 2018. aastal oli ettevõttes veel 43 töötajat, siis viimase kvartali aruande järel on alles jäänud vaid kümme.
Kui aastate jooksul on karusloomafarmi töötajate arv olnud kõikuv, siis praegune langus on kõigi aegade kõige suurem. Alates 2017. aastast on töötajate arv püsinud stabiilselt poolesaja ligi. Kuid praegune kümme näitab suurte probleemide olemasolus AS Balti Karusnahk ettevõttes.