Kuidas laulu-ja tantsupeo tuli terve kuu vältel järjest põleda saab?

Sten Weidebaum Foto: Riina Varol

Eesti Laulu -ja Tantsupeo sihtasutuse teabejuht Sten Weidebaum andis intervjuu raadiole Elmar, kus rääkis lähemalt 1. juunil algavast XXVII laulu- ja XX tantsupeo tule teekonnast, mis saab alguse Tartust ja sihtpunkt on 3. juulil Tallinnas.

Laulu -ja tantsupeo tuled on traditsiooniliselt süüdatud laulupeo hällist, Tartust. «Nii saab see olema ka sel korral. Kahel viimasel peol, aastal 2014 ja nüüd siis ka tänavu, on lauljad ja tantsijad leidnud ühise keele ning meele Eesti Rahva Muuseumi juures. Seal see tuli ka süüdatakse,» rääkis Weidebaum raadio Elmar hommikuprogrammile.

«Esimest korda süüdati tuld viiskümmend aastat tagasi, siis kui laulupidu sai saja viiekümne aastaseks, aasta oli aastal 1969. Tol korral süüdati see tuli Tartus, Peetri kiriku vastas. Selles kohas asub praegu laulupeole pühendatud mälestuskivi. Järgmine tuli süüdati aastal 1990, selle algatajaks oli Eesti Meestelaulu Selts, toona süütasid lauljad ja tantsijad tuld erinevates kohtades. Tantsijad hoidsid Helju Mikkeli taluõue poole ja lauljad Tartu kesklinnas laulupeo kivi juurde. Nüüdseks on leitud ühine ruum, mis mõlemaid pooli köidab. Eesti Rahva Muuseumi pargis on olemas kõik vajalikud elemendid - see on omaette keskkond, sel kohal on side Eesti ajaloo - ja kultuurilooga. Süütame seal tule 1. juuni hommikul kell 4.19, siis kui päike tõuseb,» rääkis laulu -ja tantsupeo teabejuht.

Weidebaum avaldas, et tule teekonnale läheb praktilistel kaalutlustel neli kuni viis tõrvikut. «Tule kandjad vajavad vahepeal puhastamist, seega tuleb aegajalt tuld ühest tõrvikust teise kanda, samuti ka gaasimahutid nendel ülearu kaua ei põle,» rääkis mees tõrvikute roteerumise vajadusest.

«Lisaks tõrvikutele läheb teekonnale kaasa ka eraldi gaasilatern. Laterna leiutasid Tallinna Tehnikaülikooli Akadeemilise meeskoori mehed. See on vajalik, sest ainuüksi tõrvikutega igale poole ei pääse, näiteks siseruumidesse,» vihjas mees sellele, et tuli peab jõudma ka teatud Eesti kirikute ja muuseumiteni.

«Rahvarohkete kogunemiste jaoks on loodud ka kolmas tulealus. Selleks on mehekõrgune suur gaasi peal töötav tulealus, mille pealt on tuli ka kaugemale näha. Nii saavad inimesed suurematel kogunemistel ka tuld oma küünaldega kaasa võtta, et seda edasi viia näiteks oma lõkkesse või laternasse,» rääkis Weidebaum.

«Tule tulemine tähendab alati seda, et kui see alguses liikuma hakkab, on kaasatulijaid veidi vähem. Mida Tallinnale lähemale, seda vähemaks jääb kilomeetreid ja päevi, kasvab tule vägi ja kaasatulijate hulk on järjest suurem,» rääkis mees.

Weidebaum avaldas, et tule teekond saab olema tänavu erilaadne. «Juubelipeo eel on otsustatud, et tule tee saab olema veidi teistmoodi, kui harjunud oleme. Varasematel aastatel on tuld kandnud näiteks Eesti Meestelaulu Selts, Eesti Laulu- ja Tantsupeo sihtasutus või vabatahtlikud koorid. Sel korral anname tule maakondade endi kätte,» rääkis ta.

«Tuli läheb kolmekümne kolme päevaga läbi Eesti maakondade ja läbib seejuures 4200 kilomeetrit. Iga maakond saab näidata, mis on neil toredat ja kultuuriväärtuslikku. Meile näidatakse, mis on need paigad, kus tuli peaks kindlasti läbi käima, üles otsima ja ära valgustama. Ma usun, et kõik maakonnad on tänaseks väga palju vaeva näinud, et nende inimesed teaksid, millal tuli täpselt nende juures on. Tuld võetakse vastu väga kirevalt ja südamlikult, tullakse vastu isegi kooride ja tantsurühmadega. Laulu- ja Tantsupeo tulel on eriline tähendus ja ma usun, et sel korral on kümneid tuhandeid inimesi, kes saavad tuld oma kodude juures näha,» rääkis Weidebaum.

Hommikuprogrammis oli ka juttu sellest, kuidas saab kinnitada ja tõestada, et alguses süüdatud tuli ka lõpuni välja jõuab. «Seda saab kinnitada. Küsisin Tallinna Tehnikaülikooli meeskoori meeste käest, kas nemad suudavad mulle selle selgeks teha, kuidas see tuli kolmkümmend kolm päeva järjest põleb, nad kinnitasid, et see on võimalik. Küllap siis mina suudan seda selgitada ka järgmistele,» rääkis Weidebaum.

«Kõigepealt on meil neli tõrvikut, kus see tuli põleb. Siis on suur tulekandja. Tehnilisel meeskonnal on bussides alati varutuli, kus see on koguaeg põlemas. Kui peaks mõne tõrvikuga midagi juhtuma, näiteks maha või vette kukkuma, siis võtame tule laternast ja süütame uuesti, see on see sama tuli,» kinnitas laulu- ja tantsupeo teabejuht.

Lisaks rääkis Weidebaum Tallinna Tehnikaülikooli Akadeemilise meeskoori omanäolisest tule traditsioonist. «Meeskooril on selline asi nagu punane latern. Sellel on mitu tähendust. Ühelt poolt tähendab see seda, et kui mõni mees veidi hilja peale jääb, antakse see latern tema kanda. Lisaks on see meeskoor tuntud selle poolest, et nemad lõpetavad laulupeo rongkäigu punase laternaga ja see sama latern on kaasatud ka varutuleks,» rääkis mees.

«Meil on seega kaks varutuld, mis on hästi hoitud. Mina usun küll, et see tuli on hästi valvatud ja hoitud. Tehnikaülikooli meeskoori mehed ütlesid, et kui neile selline ülesanne anti, siis nad selle ka täidavad,» avaldas Weidebaum ja lisas, et samad mehed hoolitsesid ka 2009 aasta tantsupeo väljaku hiigelpurje eest ja see õnnestus neil suurepäraselt.

Weidebaum soovitas huvilistel jälgida tule teekonda ka spetsiaalselt laulupeole loodud aplikatsioonist, mis on vaadatav mobiiltelefonidest ja tahvelarvutitest. Seal kuvatakse vaatajatele tule täpset asukohta, lisaks on huvitav ülevaade maakondade põnevamatest vaatamisväärsustest.