Ühendkuningriigis Suffolkis Ipswichis asub pubi, mille omanik kasvatab Londoni Toweri jaoks ronki.
Pildid: pubiomanik kasvatab Londoni Toweri jaoks ronki
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
49-aastase Mike Keeni sõnul viis ta möödunud aastal oma sõbrale, Londoni Toweri rongavalitsejale Christopher Skaifele kaks uut ronka, kes said selle aasta aprillis esimese pesakonna poegi, teatab News Service South West.
Keeni eesmärgiks aretada ronki, kes ei lendaks Towreist ära, sest legendi kohaselt langevad nii Tower kui Ühendkuningriik, kui rongad sellest vanast kindluslossist lahkuvad.
:format(webp)/nginx/o/2019/05/17/12174951t1h0203.jpg)
«Mul on suur vastutus, sest rongad mängivad nii Toweri kui kogu riigi saatuses tähtsat rolli. Minu eesmärgiks on treenida ja aretada ronki, kes on taltsad ja ei kipu oma «töökohast» Toweris lahkuma,» selgitas rongakasvataja.
:format(webp)/nginx/o/2019/05/29/12209884t1hbfec.jpg)
Toweris on keskmiselt kuus ronka ja üks lisaronk, nende on tiivad kärbitud, sest nad kipuvad ära lendama.
Keeni sõnul ei lendaks taltsutatud rongad ära ja seega ei ole vaja nende tiibu kärpida.
:format(webp)/nginx/o/2019/05/29/12209876t1h5c57.jpg)
Legendi kohaselt andis Inglise kuningas Charles II (1630 – 1685) käsu hakata Toweris alaliselt ronki pidama. 1660. aastatel tabas Londonit mitu katastroofi, kaasa arvatud katkuepideemia ja suur tulekahju ning kuningas leidis, et Toweri, Londoni ja kuninriigi päästmiseks tuleb kasutada ronki, keda ta pidas tarkadeks lindudeks, kes suudavad saatust ennustada ja halba eemale peletada.
Charles II lasi tuua Towerisse kuus ronka, kelle kohta ta andis rongavalitsejale teada, et kui ükski ronk sealt lahkub, on oodata hävingut.
:format(webp)/nginx/o/2019/05/17/12174924t1h631e.jpg)
Nii saigi alguse Toweris ronkade pidamise traditsioon.
1066. aastal Inglismaa vallutanud normannid hakkasid Thamesi jõe põhjakaldale kindluslossi rajama 1078. aastal. Selles hakkas elama Normandia hertsog Guillaume’i, kellest sai Inglise kuningas William Vallutaja.
Toweriti on korduvalt laiendatud, eelkõige Richard I (1157 – 1199), Henry III (1207 – 1272) ja Edward I (1239 – 1307) valitsusajal. 13. sajandist pärit põhiplaan on säilinud.