:format(webp)/nginx/o/2019/05/28/12206976t1h2cad.jpg)
Menusarja «Troonide mäng» iga hooaja põhistseenid on jäädvustatud vaibal, mis meenutab kuulsat keskaegset Bayeux’ vaipa.
Video: «Troonide mängu» vaip ei jää alla kuulsale Bayeux’ vaibale
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Troonide mängu» vaip, mille pikkus on 77,95 meetrit, avati Põhja-Iirimaa Belfasti Ulsteri muuseumis 21. juulil 2017 ja siis oli sellel seitsme hooaja tegevused ja tegelased.
Selle aasta lõpuks tuleb juurde ka kaheksas hooaeg, mille viimane, kuues osa oli HBO eetris 19. mail 2019.
:format(webp)/nginx/o/2019/05/27/12204721t1h6a1f.jpg)
Kindlasti tulevad stseenid Winterfelli lahingust ning ka sellest, kuidas Arya Stark (Maisie Williams) tapab Öökuninga ja Jon Snow (Kit Harington) tapab Danerys Targaryeni (Emilia Clarke) ning Bran Starki (Isaac Hempstead Wright) kuningaks saamine.
Hetkel koosneb see vaip kuuest 11-meetrisest paneelist ja ühest 10,5-meetrisest paneelist, näidates stseene seitsmest hooajast.
:format(webp)/nginx/o/2019/05/28/12206977t1h4da9.jpg)
Iga paneeli tegemiseks tehti esmalt üldine joonistus, sellele järgnes detailsem joonistus ja lõpuks täpne värviline joonistus, mille alusel hakati linasele kangale pilti tikkima.
:format(webp)/nginx/o/2019/05/28/12206981t1h273c.jpg)
«Troonide mängu» linasest kootud ja tikitud vaip on kummardus Põhja-Iirimaa kunagisele linasetööstusele, mis oli 19. sajandil Euroopa suurim. Siis töötas linatootmisetteveõtetes üle 100 000 inimese.
Tänapäeval on sealne linatootmine väiksem, kuid Põhja-Iirimaa inimestele andis töökohti «Troonide mäng», kuna seda võeti seal üles. Lisaks on populaarsed nii «Troonide mängu» suveniirid kui ka ekskursioonid võttepaikadesse.
«Troonide mängu» vaip on kootud 18. sajandi linaste vaipade eeskujul ning stseenid ja tekst on sellele tikitud käsitsi käsitööliste poolt, kes on kandnud edasi vana tikkimisstiili.
Bayeux’ vaip (prantsuse keeles Tapisserie de Bayeux ) on käsitsi tikitud keskaegne vaip, mille pikkus on 70 meetrit ja laius 50 sentimeetrit.
:format(webp)/nginx/o/2019/05/28/12207073t1he426.jpg)
Sellel 58 stseeniga vaibal on kujutatud Inglismaa vallutamist normannide poolt. Seal on näha nii Normandia hertsogit Guillaume’i, hilisemat Inglise kuningat William Vallutajat kui Wessexi kuningat Haroldit. Vaiba kulminatsiooniks on 14. novembril 1066. aastal peetud Hastingsi lahing, milles normannid võitsid anglosakse.
:format(webp)/nginx/o/2019/05/28/12207074t1he028.jpg)
Legendi kohaselt tikkis selle vaiba William Vallutaja naine Mathilde. Vaiba uurimine on näidanud, et see valmis millalgi 11. sajandi lõpul või 12. sajandi alguses.
Vaip sai nime Normandia Bayeux’ katedraali järgi, kus seda kirikupühadel rahvale näidati. Praegu näeb seda Bayeux’ muuseumis.
Vaibal on kujutatud umbes 1500 inimest, lisaks hobuseid, losse ja laevu. Vaiba servad on kaunistatud fantastliste olendite, loomade ja lindude kujutistega ning stseenidega igapäevaelust.
:format(webp)/nginx/o/2019/05/28/12207072t1h92ac.jpg)