/nginx/o/2020/02/06/12918955t1h9b97.png)
:format(webp)/nginx/o/2019/05/26/12200968t1h94cf.jpg)
Meditsiini arenguks on vaja teha katseid. Alguses primitiivsete eluvormide peal ja hiljem juba keerulisema bioloogilise ülesehitusega eluvormide peal. Ja kui ravim töötab ka viimasel astmel ehk inimese peal, siis võib rohu seaduslikuks kuulutada.
Mustanahalised talupojad olid enda teadmata pool sajandit kestnud eksperimendi katsealused
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuid vahel eiratakse inimõigusi ja eetikat ning meditsiini edasiviimiseks inimestele valetatakse. Nii läks ka Tuskegee süüfiliseuuringu ajal, mil teadlased ignoreerisid mitmeid uurimistööga seotud reegleid ja nõudeid, peaasjalikult inimeste tervist ning eksperimentide tegemise teavitamise nõuet.
Tuskegee süüfiliseuuring oli Ameerika Ühendriikide Terviseteenistuse läbiviidud kliiniline uuring, mis toimus aastail 1932–1972 Tuskegees Alabama osariigis, kirjutab Vikipeedia. Eksperimendi käigus uuriti ravimata süüfilise loomulikku kulgu vaeste põlluharijatest afroameerika meeste näitel. Uurimisaluseks olevad inimesed arvasid, et nad saavad lihtsalt tasuta meditsiinilist abi, ega teadnud uuringu täpsemaid detaile.
1932. aastal alustati uuringut 600 vaesest põlluharijate klassist mustanahalise mehega, kellest 399 olid eelnevalt nakatunud süüfilisse ja 201 ei olnud. Katsealustele oli tagatud tasuta ravi, toit ja matusekindlustus. Kuid neile ei öeldud, et neil on süüfilis, ning tegelikult ei ravitud neil seda.
1940. aastatel tunnistati penitsilliin efektiivseks süüfiliseravimiks. Tuskegee uuringu läbiviijad oleksid pidanud katsealustel süüfilise välja ravima ning eksperimendi lõpetama või eraldama katsealustest kontrollgrupi, kelle peal penitsilliini katsetada, kuid nad ei teinud seda. Nad varjasid patsientide eest teavet penitsilliini kohta ning takistasid neil saamast süüfiliseravi mujalt. 1972. aastal jõudsid uuringu eetilised vastuolud ajakirjandusse, mis põhjustas uute regulatsioonide seadmist meditsiinilistes uuringutes osalevate inimeste õiguste kaitseks.
6. mail 1997 tunnistas president Bill Clinton eksperimendi olemasolu ja vabandas USA valitsuse poolt selle ohvrite ees.
Katse lõpetamisel jäi ellu ainult 74 katsealust. 28 surid otseseselt süüfilisse, 100 süüfilise põhjustatud komplikatsioonidesse, kirjutas Ajaviide. Lisaks nakatus 40 abikaasat ja 19 last.