Kahel jalal käima hakkamine tõi kaasa karvkatte kaotuse?

Kahel jalal käima hakkamine tõi kaasa karvkatte kaotuse Foto: SCANPIX

Teadlased on juba pikka aega pead murdnud kahel jalal käimise ja karvkatte kadumise üle inimestel.

Nüüd võis üks neist, karvkatte kadumine vastuse saada, edastab Daily Mail.

Uurijad arvasid varem, et inimestel tekkis kahel jalal käimine, kuna see aitas neil keha jahutada.

Kuid hiljuti Šotimaal Glasgow ülikoolis tehtud arvutiuuring tõendas, et kahel jalal käimine muutis keha palju kuumemaks.

«Tundub, et varajased inimesed hakkasid kahel jalal käima ja siis kaotasid karvkatte, kuna see ei olnud enam sooja hoidmiseks vajalik. Varasemad uuringud ei võtnud aga arvesse fakti, et inimesed ei seisnud paigal, vaid liikusid pidevalt,» sõnas teadlane Graeme Ruxton.

Nüüd tehtud arvutisimulatsioonis võeti arvesse inimeste nii-öelda aktiivne elustiil ja karvad. Esialgu said ahvidega üsna sarnased inimesed karvade tõttu edukalt liikuda varajastel hommikutundidel ja õhtuti, kuna siis ei olnud lõõmavat päikest ja kuumust.

«Kui inimesed oleksid terve päeva tegutsenud, oleks kehatemperatuur karvade tõttu võinud tõusta väga kõrgele,» selgitas Ruxton.

Ta lisas, et kui karvkate oli peaaegu kadunud, suutsid varajased inimesed ka päevasel ajal edukalt tegutseda, ilma et oleks ülekuumenenud.

«Meie mudel näitas, et kui karvkate ja higistamisvõime olid jõudnud nüüdisinimestega peaaegu samale tasemele, siis suutsid need varajased inimesed ka kuumal keskpäeval edukalt ringi liikuda,» selgitasid uurijad.

Siiani ei ole teadlased üksmeelel, miks inimesed kahel jalal käima hakkasid. Oletatakse, et puudel olevat viljad sundisid neid kahele jalale tõusma, et neid kätte saada.

«Varasemates mudelites oli arvesse võetud, et inimesed seisid päikese käes paigal. Meie simulatsioonis aga liigutakse. Kõndimine on samas termaalselt rohkem väljakutseid esitav,» jätkasid uurijad.

Karvkatte kadumine võimaldas liikuda päikese käes. Mida vähem oli karvu, seda edukamalt said inimesed terve päeva aktiivsed olla.