Psühhiaater: Leonardo da Vinci ei suutnud hüperaktiivsuse tõttu oma teoseid lõpetada

Leonardo da Vinci (1452-1519) portree

FOTO: V. Kiselev / RIA Novosti/Scanpix

Ühendkuningriigi Londoni Kings College’i psühhiaatri Marco Catani väite kohaselt oli Itaalia renessansigeeniusel Leonardo da Vincil (1452 – 1519) aktiivus-ja tähelepanuhäire, mis tõi kaasa keskendumisraskusi. 

Catani arvates jäid kunstnikul mitmed ta teosed, kaasa arvatud kuulus «Mona Lisa» pooleli, kuna ta võttis käsile aina uusi asju, teatab dailymail.co.uk.

Ekspert uuris da Vinci elust rääkivaid ajaloolisi ülestähendusi ja dokumente, kuid ka anekdoote ja kõmu, saades pildi, milline võis see kuulus mees olla.

«Kõik tema kohta teadaolev viitab, et tal oli tähelepanuhäire, mis on praegusel nutiajastul üsna levinud. Kunstnikul ei olnud nutiseadmeid, mis ta tähelepanu oleksid kõrvale juhtinud, vaid tal oli üliaktiivne aju, mis genereeris pidevalt uusi ideid ja ta magas väga vähe,» selgitas ekspert.

Catani lisas, et 500 aastat tagasi elanud inimesele on tegelikult raske diagnoosi panna, kuid ta kohta teada olev näitab, et ta huvid olid killustunud ja ta tegeles korraga väga paljude asjadega. 

«Da Vinci oskas luua ja ta nägi oma ajastust kaugemale, kuid tal puudus sihikindlus. Ka oli ta üsna temperamentne ja kui talle midagi meelejärgi ei olnud, võis ta muutuda vihaseks ja ründavaks,» lisas uurija.

Catani sõnul peetakse da Vinci maali «Mona Lisa» lõpetatuks, kuid sellelt võib leida märke, mis näitavad, et teos jäi kunstnikul pooleli. Näha oleva maalikihi all on veel üks, mis lubab arvata, et algse teose peale on tehtud uus pilt. Samuti on olemasoleval maalil kohti, mis on mitu korda üle maalitud.

Da Vinci tegi selle teose ajavahemikul  1503 – 1519, mil ta suri, jäämata sellega rahule.

Leonardo da Vinci «Mona Lisa»

FOTO: JEAN-PIERRE MULLER / AFP/Scanpix

Catani sõnul ei seostatud da Vinci tööde mittelõpetamist varem aktiivsus- ja tähelepanuhäirega, kuid ta elutee ja teosed on selge märk selle kohta.

Psühhiaatri teatel leidis ta da Vinci kaasaegsete teateid, et tulevane kunstnik oli juba lapsena ja teismelisena väga aktiivne, hüpates ühelt tegevuselt teisele. Ka tema suhtlemine teiste inimestega oli katkendlik ning nii mõni kord tekkisid naljakad ja anekdootlikud momendid. Kunstnik rääkis kiiresti ja kaasvestlejatel oli raske tema mõttelõnga jälgida, kuna teemad vahetusid pidevalt.

Teada on et, da Vinci oli vasakukäeline ja tal domineeris parem ajupoolkera.

Ta magas ta vaid paar tundi ööpäevas ja töötas sageli öisel ajal, tegeledes nii maalikunsti, skulptuuride, teaduse, muusika, matemaatika, inseneriteaduse, kirjanduse, anatoomia, geoloogia, geograafia, botaanika, ajaloo ja kartograafiaga.

Ta kujutas oma joonistel nii langevarju, kalkulaatorit, tanki kui helikopterit.

Da Vinci «Mona Lisa», «Püha õhtusöömaaeg» ja Vitruviuse mees on kujunenud kultuuriikoonideks, mida sageli reprodutseeritakse ja parodeeritakse.

Leonardo da Vinci Vitruviuse mees, millel on kujutatud inimkeha proportsioone

FOTO: Personalities / ©1999 Credit:Topham Picturepoint/Scanpix

Leonardo da Vinci «Püha õhtusöömaaeg», mis asub Milano Santa Maria delle Grazie kiriku söögisaali seinal

FOTO: akg-images / Pietro Baguzzi /Scanpix

Selle kunstniku maali «Salvator Mundi», millel on kujutatud Kristust, eest maksti 2017 New Yorgi Christie’s oksjonimaja kunstioksjonil 450 miljonit dollarit (400 miljonit eurot).

Catani sõnul oli da Vinci aktiivsus- ja tähelepanuhäire talle nii takistuseks kui andis tõuke mitmete asjadega tegelemiseks ja geniaalseteks ideedeks.

Autismi ja hüperaktiivsuse uurijana tuntud Catani sõnul arvatakse, et aktiivsus- ja tähelepanuhäire all kannatavad lapsed on madala intelligentsusega, ei ole võimelised õppima ja tekitavad pidevalt probleeme, kuid see ei vasta tõele.

Catani jätkas, et tema patsientideks olnud hüperaktiivsed lapsed ja täiskasvanud on targad ja andekad, kuid kui nad ei saa oma potentsiaali täismahus rakendada, siis võib neil tekkida närvilisus ja depressioon.

«Seda tundis ka Leonardo da Vinci, kes oma elu lõpul kurtis, et ta ei ole midagi saavutanud ja ta elu on olnud mõttetu,» sõnas uurija.

Leonardo da Vinci portree, millel ta on vanemaealisena

FOTO: General / ©2006 Charles Walker / TopFoto/Scanpix

Arvatakse, et hüperaktiivsus- ja tähelepanuhäire põhjuseks on aju neuronites toodetava virgatsaine dopamiini vähesus.

Grupp Itaalia teadlasi leidis dokumendid, mille kohaselt oli da Vinci «Mona Lisat» tehes kukkunud ja närvivigastuse saanud ning ka see takistas tal nimetatud teose lõpetamist.

Oletatakse, et kukkumise tagajärjel tekkis kunstnikul kubitaalkanali sündroom, mille puhul sai vigastada küünarluunärv ehk ulnaarnärv. Sellega kaasneb käe funktsiooni halvenemine ning valu ja tuimus sõrmedes, eelkõige nimetus ja väikeses sõrmes.  Kõige raskematel juhtudel kaotab kannatanud käe üle kontrolli, kuna käelihased on nõrgenenud.

Väidetevalt oli ka da Vincil vanemas eas raske pintslit ja värvipaletti käes hoida.

Aktiivsus- ja tähelepanuhäire all kannataja tegutseb mõtlematult, suudab keskenduda lühiajaliselt, ei märka detaile, jätab tegevuse lõpetamata, ei suuda pikalt teha midagi pingutavat, ei oska aega planeerida, unustab asju ja kaotab esemeid, satub tähelepanemstuse tõttu kummalistesse olukordadesse ja räägib pidevalt.

Tagasi üles