:format(webp)/nginx/o/2019/05/23/12192074t1h6546.jpg)
Nahateadlaste sõnul on inimesed rääkivad ja liikuvad «loomaaiad», kuna meie näol ja kehal elab palju mikroskoopilisi lesti.
Video: inimnahal elavad kaaslased, kes söövad ja paarituvad siis, kui me magame
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Inimeste näonahal on kahte liiki vagellesti: Demodex folliculorum ja Demodex brevis, kellest esimesed elavad poorides ja karvanääpsudes, teised aga näärmetes, teatab livescience.com.
Vastsündinutel neid lesti ei ole, kuid saavad need emaga kokkupuutumisel.
:format(webp)/nginx/o/2019/05/23/12192066t1h3d1e.jpg)
Mikroskoopuuringute kohaselt on need inimkeha kaaslased kaheksa jalaga ja nende pikkus on keskmiselt 0,3 millimetrit. Väikesed lestad eelistavad näo- ja peanahka, kuid neid leidub ka rinna-, ülaselja- ja kubemepiirkonnas ning ripsmetel.
Uurijate teatel on meie nahk öise eluviisiga Demodex-lestadele ideaalne keskkond, kus on neile vajalik elukoht ja toit olemas.
«Meie keha rasunäärmed toodavad õlist ainet, mille nimi on seebum. See tekitab nahale kaitsekihi ja takistab naha kuivamist, kuid sellest on huvitatud ka lestad, kelle söögiks see glütseroolidest, rasvhapetest, vahaestritest ja skvaleenist koosnev aine on,» selgitasid nahateadlased.
Nad lisasid, et igal öösel leiab meie näol ja peas aset lestade «pidu», millest ei puudu söök, jook ja seks.
:format(webp)/nginx/o/2019/05/23/12192073t1h60c2.jpg)
Ühte karvanääpsu mahub umbes pool tosinat lesta, kuid mikroskoopilisel uurimisel on neid leitud sealt ka rohkem. Iga selline lest elab umbes kaks nädalat ja siis sureb, kuid enne seda on ta andnud järglasi.
Need lestad elavad inimkehal alates inimkonna tekkimisest ja ei ole ohtlikud. Pigem on kasulikud, kaitstes meie nahka erinevate mikroobide eest.
Kui aga lestade populatsioon liiga suureks kasvab ja surnud lesti liiga palju on, võivad tekkida nahahaigused demodikoos ehk vagellesttõbi ja rosaatsea.
Dermatoloogide teatel tekivad need haigused, kui immuunsüsteem kas halva toitumise, vigastuste või haiguste tagajärjel nõrgeneb.
Enamikul inimestel siiski lestadega probleemi ei ole ja nad elavad koos nendega vanaks.
«Kujutage ette, et igal öösel on teie põskede ja nina piirkond pidupidamise kohaks paljudele lõbusatele lestadele, kelle eluiga on võrdlemisi lühike. Nad pidutsevad niimoodi igal öösel. Nad on nagu kontvõõrad, kes käivad kohtades, kus pakutakse tasuta peavarju ja süüa,» muigasid teadlased.
Vagellest (Demodex) on imetajate, kaasa arvatud inimeste karvanääpsudes ja rasunäärmetes parasiteeriv lestaline.
Need lestad on silindrikujulise kehaga, olles 0,2–0,5 millimeetri pikkused. Nende keha eesosas on neli paari lühikesi jalgu ja suu juures haukamissuised.
Vagellesta arenemistsükkel kestab üheksast päevast kuni nelja nädalani. Emaste vagellestade poolt karvanääpsudesse ja rasunäärmetesse munetud värtnakujulistest munadest kooruvad välja arenemata suguelundite ja kühmjate jalgadega vastsed.