:format(webp)/nginx/o/2019/05/20/12184173t1h00f3.jpg)
Austraalia rahvusülikooli (ANU) arheoloogide grupp uurib Kagu-Aasias Laoses Xiangkhouangi tasandikul asuvaid suuri kivist anumaid, mille vanus on umbes 1000 aastat ja kuhu võidi matta surnuid, kuid neil võis olla ka teine otstarve.
Video: arheoloogid üritavad lahendada 1000 aasta vanuste võimsate kivianumate mõistatust (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tegemist on anumatega, mida on erineva kuju ja suurusega ning mille keskmine kõrgus on kolm meetrit ja kaal kaks tonni, teatab express.co.uk.
Legendi kohaselt kasutasid hiiglased neid joogipeekritena.
:format(webp)/nginx/o/2019/05/20/12184171t1hcbe6.jpg)
Arheoloogid leidsid lisaks paigast ka ehteid ja nõusid, mis ei ole hiiglaslikud nagu need urnid. Leiti ka paar inimskeletti, kuid need ei olnud anumates, vaid maapinda maetud.
Laoses asuvad suured urnid on üks arheoloogia mõistatusi, sest ei ole selge, kuidas need valmistati ja oma paikadesse viidi.
Austraalia arheoloogid Nicholas Skopal ja Dougald O’Reilly on leidnud ja katalogiseerinud ligi 200 sellist anumat, mis asuvad 15 paigas.
«Tegemist on alaga, kuhu inimesed tavaliselt ei satu. Seal käivad aeg-ajalt ainult tiigrikütid. Sealt leitud anumad näitavad, et ka varem oli see paik üsna inimtühi, sest inimasulast ei ole jälgi,» teatas Skopal.
O’Reilly sõnul tuleb lahendada mõistatus, miks sealne iidne kultuur valis hõimuliikmete võimalikuks matmispaigaks ja jumalate kummardamiseks sellise koha.
Veel ühe teooria kohaselt paigutati need suured anumad sinna piirkonda, et koguda vihmaperioodil vett. Kogunenud vett kasutasid rändajad nii enda ja loomade joogiveeks kui pesemiseks.
:format(webp)/nginx/o/2019/05/20/12184172t1h43fd.jpg)