Uuring: teadust ja tehnoloogiat õppinud eurooplane on tõenäoliselt kõrgharitud 15–24-aastane Eesti mees

MEELDIV TÖÖ: Ligi poolteist aastat tagasi Sandla Puidus operaatorina alustanud Raiko Tõhk on leidnud endale meeldiva töö. Pilt on illustratiivne.

FOTO: Maanus Masing/Saarte Hääl

Euroopa liidus inimeste seas tehtud uuring näitas, et võrreldes teiste riikidega õpivad just eestlased eri kooliastmetes kõige enam teadust või tehnoloogiat. Sellele lisaks väärtustavad just eestlased kõige enam hariduse ning tööoskuste arengut.

Juunis 2014 tehti UURING, et teada saada, kuidas eurooplased tajuvad teaduse, uurimistööde ning innovatsiooni arengut oma riigis. Uuringus osales 28 riiki ning vastasid inimesed, kes olid 15-aastased ja vanemad. Igas riigis (v.a Küpros, Malta, Luksemburg, umbes 500) kuulus valimisse tuhat inimest.

20 liikmesriigis on absoluutne enamus ehk vähemalt üle poole teadust või tehnoloogiat õppinud. Kõige enam on seda teinud eestlased (78 %), edestades Poolat (76%) ja Ühendkuningriike (71%). Skaala teises otsas on Sloveenia (27%), Slovakkia (22%) ja Tšehhi Vabariik (22%).

61 % eestlastest on teadust või tehnoloogiat õppinud üldhariduskoolis. Selle tulemusega jäädakse alla Poolale, kelle kodanikest 70 % on seda teinud, kuid edastatakse napilt Ühendkuningriike (60 %). Skaala teises otsas on Holland, kus teadust või tehnoloogiat on õppinud vaid 7 % inimestest.

Sotsiaaldemograafilise jaotuse järgi on mehed tõenäolisemalt rohkem teadust või tehnoloogiat õppinud kui naised (62% mehed ja 51% naised). Meeste ja naiste võrdlusnumbrid tulevad mõlemad kokkuvõtvalt nii üldhariduskoolist kui kõrgkoolist. See tähendab, et kui põhi- ja keskkoolis on vastavalt õppekavale mõlemal niikuinii kohustus teadust või tehnoloogiat õppida, siis kõrgkooli minnes teevad rohkem mehi valiku teaduse või tehnoloogia kasuks.

Võrreldes vanema generatsiooniga (55 ja vanemad) on just kõige noorem vanusegrupp (15–24) tõenäolisemalt koolis teadust või tehnoloogiat õppinud. Noorematest inimestest 76% ütles, et nad on koolis teadust õppinud (vanemad 41%). Niivõrd suur erinevus kahe vanusegrupi vahel võib tulla suurtest muutustest haridussüsteemis, mida on aastakümnete jooksul muudetud vastavalt ühiskondlikele ja majanduslikele nõudmistele. Need valdkonnad, mida aastakümneid varem võis vaja minna, tänapäeval olulised enam pole. Riik on muudatustega haridussüsteemis suunanud noori rohkem teaduse või tehnoloogia erialadele, kuna need vajavad arendamist.

Inimesed, kes lõpetasid koolitee 20-aastaselt või vanemalt ehk on kõrgharitud, on tõenäolisemalt õppinud teadust ja tehnoloogiat kui need, kes lõpetasid koolitee 15-aastaselt või nooremalt ehk on madalalt haritud (vastavalt 75% ja 24%). Siin võib põhjus olla nagu meeste ja naiste puhul. Kui põhi- või keskkoolis on teatud ained kohustuslikud, siis tulevikus, just kõrgkoolis, saavad inimesed oma valikud ise teha, ning iseseisva valiku juures otsustatakse teaduse või tehnoloogia kasuks. Erinevused tulevad ka teatud professionaalsetest eeldustest ning erinevate riikide haridussüsteemi eripäradest.

Inimesed, kes elavad suurtes linnades, on teadust õppinud tõenäolisemalt kui need, kes elavad maal (64% ja 51%). Maal elavad inimesed on eeldatavasti piirdunud haridusteel vaid kohustuslikku õppekavaga, kuna kõrgkoolid, kus teadust õppida, on enamasti linnades ning seal õppimine ja elamine on kallis. Sellele lisaks on 2/3 inimesest (64%), kes näevad end sotsiaalses hierarhias keskmisest kõrgemal, koolis teadust ja tehnoloogiat õppinud. Samas, kui vaid 47% inimestest, kes näevad end sotsiaalses hierarhias madalamal, on seda teinud.

See tähendab, et teadust ja tehnoloogiat õppinud eurooplane on kõrgelt haritud 15–24-aastane Eestist pärit mees, kes elab linnas ja on sotsiaalses hierarhias kõrgel kohal.

Eestlased tahavad parema kvaliteediga tervishoidu

Uuringus osalenud inimestelt sooviti teada ka, mis valdkondades nad soovivad, et teadus ja tehnoloogia järgmise 15 aasta jooksul kõige enam areneks. Neil lasti valida 13 eri valdkonna vahel ja paluti need tähtsuse järgi ritta seada. Tulemused näitasid, et inimesed loevad kõige tähtsamaks tervishoiu ja meditsiini arengut (55%) ning uusi töökohti (49%).

16 liikmesriigi (nt Slovakkia, Ühendkuningriigid, Belgia) jaoks oli esmane prioriteet uued töökohad. 22% vastanutest seadsid selle esikohale. Eesti ja üheksa teise liikmesriigi (nt Portugal, Austria, Madalmaad) jaoks on tervishoid ja meditsiin esmane prioriteet (20%).

Kuigi Eesti jaoks oli kõige tähtsam tervishoid (kõige kõrgem Horvaatia 38%), siis võrreldes teiste riikidega tahavad eestlased, et teadus või tehnoloogia arendaks järgmise 15 aasta jooksul kõige enam haridust ning uusi oskusi (16%).

Uuringu tabel

FOTO: Kuvatõmmis/Eurobaromeeter

Sotsiodemograafiline jaotus näitas, et naised asetavad meestega võrreldes tõenäolisemalt tervishoiu esikohale (22%, meestel 17%). Naiste jaoks on tervishoid kõige olulisem ka üldprioriteedina (naised 58% v 52%), mis tähendab, et just tervishoid kuulus naiste valikus kõige sagedamini esimese nelja hulka.

15–24-aastaste inimeste jaoks on üldprioriteet haridus ning oskused (40%), samas kui vanemate inimeste jaoks see nii tähtis ei olnud (29%). Vanemate inimeste jaoks on esmane prioriteet tervishoid (59%), samas kui vaid 48% noori seda oluliseks peab.

Siin on vahe esmasel ja üldprioriteedil. Esmane prioriteet on vastajate esimene valik, üldprioriteet on vastuse sagedus nelja olulisema valdkonna hulgas.

Kõrgema haridusega inimeste jaoks on prioriteet haridus ning oskused (38% – 25%). Madalama haridusega inimeste jaoks on kõige olulisemad uued töökohad (53 % v 45%).

See tähendab, et paremat tervishoidu ja meditsiini tahab vanemaealine maltalanna ning uusi töökohti madala haridusega horvaat. Kuid kõige enam haridust ja oskusi nõudvate inimeste seast leiab kõrge haridusega 15–24-aastase eestlase.

Tagasi üles