Video: kas maailma kõige müstilisem tekst suudeti dešifreerida?

Voynichi manuskripti koopia

FOTO: CESAR MANSO / AFP/Scanpix

Ajaloolased, keeleeksperdid ja krüptograafid on üritanud aastakümneid dešifreerida üle 600 aasta vanust Voynichi käsikirja, mis on kirjutatud kummalises keeles ja milles on palju illustratsioone.

Briti Bristoli ülikooli keeleteadlase Gerard Cheshire’i väitel õnnestus tal nüüd osade tekstide sisust aru saada, teatab thesun.co.uk.

Teadlase teatel on see müstiline käsikiri kirjutatud vulgaarladina ja protoromaani keeles, mis mõlemad on välja surnud.

«Alustasin tähtedest, liikudes edasi sõnade ja lausete juurde. Selle käsikirja sisu on üllatav, sest selles on juttu seksist, laste saamisest, rasedusest, meeste ja naiste suhetest, psühholoogiast, vanemaks olemisest  ja taimedega ravimisest,» selgitas britt.

Voynichi manuskripti koopia

FOTO: CESAR MANSO / AFP/Scanpix

Cheshire’i sõnul avanes ta ees üsna huvitav 240 leheküljel olev tekst, mis tõenäoliselt kirjutati 15. sajandil.  Kuna tekstis ei ole suurtähti ega kirjavahemärke, oli seda keeruline dekodeerida.

Tekst ja joonistused on peenel pärgamendil, mille süsinikmeetodil uurimine andis, et see on valmistatud millalgi 1404 – 1438.

«Kõik märgid viitavad, et selle kirjutasid dominikaani nunnad Aragoni kuninganna Maria (1401 – 1458) käsul,» selgitas teadlane.

Aragoni Maria oli Inglise kuninga Henry VIII esimese naise Aragoni Katariina (1485 – 1536) vanatädi.

Cheshire’i arvates näitab nimetatud teose, kuidas keel 15. sajandil arenes. Protoromaani keelest arenesid portugali, hispaania, prantsuse, itaalia ja rumeenia keel. Nii nende keelte kui germaani keelte aluskeeleks saab pidada ladina keelt,» selgitas lingvist.

Ta jätkas, et keskajal oli ladina keel ametlik keel, enamik dokumentidest on selles keeles, kuna see oli siis lingua franca nagu tänapäeval on inglise keel.

Teadlane loodab, et koos teiste keeleteadlastega suudab ta ka seni dešifreerimata osa lahti muukida.

Seda käsikirja uurisid Esimese ja Teise maailmasõja parimad dekodeerijad, kaasa arvatud tehisintellekti isaks peetav inglane Alan Turing, kuid neil ei õnnestunud selle käsikirja saladust lahendada.

Alan Turing

FOTO: AFP/SCANPIX

1960. – 1970. aastate kosmosejastul oli neid, kes arvasid, et selle on kirjutanud maavälised olendid oma uurijatest astronautidele Maa käsiraamatuks.

See manuskript sai nime poolakast raamatukaupmehe Wilfrid Voynichi järgi, kes ostis selle 1912.

Poola raamatukaupmees Wilfrid Voynich, kes ostis müstilise käsikirja 1912

FOTO: Rights Managed / Mary Evans Picture Library/Scanpix

2016 andis Hispaania kirjastus Siloe Luis Miguel välja Voynichi käsikirja koopia.

Originaalkäsikiri on USA Yale’i ülikooli raamatukogu erihoidlas ja selle juurde pääseb vaid eriloaga.

Populaarne

Tagasi üles