/nginx/o/2020/02/06/12918955t1h9b97.png)
:format(webp)/nginx/o/2017/03/17/6461285t1h869e.jpg)
Ärimehed Taivo Piller ja Mart Haber, kes said mullu sügisel surrogaatema abil kaksikud, rääkisid ETV saates «Pealtnägija», kuidas on Eestis geipaarina lapsi kasvatada.
Geipaar Taivo Piller ja Mart Haber isadusest: töötavaid peremudeleid on palju (3)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Piller (49) ja Haber (41) raputasid avalikkust, kui abiellusid möödunud aasta maikuus Ameerikas ja sügisel tõid perre surrogaatema abil kaksikud Huberti ja Hilla ning – mis paljude kriitikute meelest kõige hullem – ei häbene sellest kõigest ka avalikult rääkida.
Kolmapäevaõhtuses «Pealtnägijas» rääkisid värsked isad avameelselt, kuidas toimib kahe isaga pere ja kas surrogaatemadus on lapse ostmine.
Piller ja Haber hakkasid lapsesaamise peale mõtlema 5-6 aastat tagasi, kui sõbrad ümberringi üksteise järel lapsevanemateks said. Üle 20 aasta koos elanud mehed arvasid, et praeguses vanuses on laste jaoks viimane aeg. Lapsendada nad ei soovinud, kuna pidasid oluliseks just enda bioloogiliste järglaste saamist ja kasvatamist.
:format(webp)/nginx/o/2019/05/15/12169016t1h2f3a.png)
Mehed otsustasid lapse saada Ameerikas, kuna seal on vastav seadusandlus kõige paremini välja kujunenud. Kõigepealt tuli leida agentuur, kes aitaks leida surrogaatema.
Haberi ja Pilleriga võttis ühendust 32-aastane hambatehnikust ameeriklanna Melissa, kes tahtis aidata paari, kes loomulikul teel ise järglasi ei saa. Melissa on abielus ja sügavalt usklik.
Lisaks isadele ja surrogaatemale on selles võrrandis veel kolmaski oluline lüli: laste bioloogiline ema ehk munarakudoonor. Piller ja Haber ütlesid viljakuskliinikule, et tahavad Põhjamaa tüüpi last, nii et neile hakati saatma profiile, kus oli kirjas terve doonori elulugu.
Munarakudoonoriks valiti punakate juustega poola-iiri päritolu ameeriklanna. «Meil on selline asi lepitud kokku, et kui lapsed saavad 18 ja tahavad saada kontakti oma bioloogilise emaga, siis neil on võimalik võtta kontakti,» rääkis Piller.
Isade sõnul oli laste sünd elu kõige suurem ime ja mehed said ise kaksikute nabanöörid läbi lõigata. Sünnitunnistuse järgi on isad üheskoos mõlema lapse ametlikud vanemad. «Ameerikas väljastatud sünnitunnistusel on lapsevanem 1 ja lapsevanem 2, ongi ühel real Mart ja teisel real mina,» selgitas Piller.
Põhimõtteliselt on Hilda isa aga Haber ja Huberti isa Piller, kuna üks beebi on ühe ja teine teise seemnerakust. «Kuna üks beebidest on väga selgelt Mardi nägu ja üks väga selgelt minu nägu, siis seda ei ole võimalik varjata,» naeris Piller.
/nginx/o/2019/05/15/12169036t1h999b.png)
Eestisse tulekuks hakati valmistuma juba USAs. «Meie advokaat soovitas, et me abielluksime enne, kui lapsed sünnivad, et kogu seda asja lihtsustada. Sellepärast saigi USAs abiellutud. Kogu see paberimajandus seal läks väga kiiresti, kahe nädalaga olid lastel USA passid olemas,» ütles Haber.
Ka Eestiga on paberimajandus korda aetud. «Kui me Eestisse tulime, olid lastel juba Eesti passid olemas, isikukoodid olemas ja rahvastikuregistris registreeritud,» rääkisid vanemad.
Kuidas kavatsevad ärimehed lastele selgitada, et neil on ema ja isa asemel kaks isa? «Neid poleks olemas, kui poleks neid kahte isa,» ütles Haber.
Haber usub, et töötavaid peremudeleid on palju ning kellelgi pole õigust öelda, et üks on õigem ja teine valem. «Mina võin öelda, et mind on ainult ema kasvatanud ja ma küll ei saa öelda, et ma oleksin kogu lapsepõlve kohutavalt isa järele puudust tundnud,» rääkis ta.
Kust aga tütar Hilda emalikku nõu saama hakkab? «Ega me ei liigu ainult meeste seltskonnas ja läbi aegade saavad olema erinevad hoidjad, kes aitavad lastega, ja kindlasti on meil väga palju toredaid sõbrannasid,» arvas Haber. Ka Piller nõustus, et emafiguuri puudumist ta ei karda.
Kuigi ärimehed reisivad palju ringi, plaanitakse nad lasteaeda ja kooli saata ikka Eestis.
:format(webp)/nginx/o/2019/05/15/12166325t1h2989.png)
Kuna lapse saamise peale kulus ärimeestel 100 000 eurot, võrdlesid kriitikud neid inimkaubitsejatega. «Ma soovitaks proovida Ameerikast tellida lapsi, ega ikka ei õnnestu küll,» naersid vanemad seepeale. Pilleri sõnul peaks sama loogika kohaselt igasugune doonorlus, mille tulemuseks on lapse sünd, olema inimkaubandus.
Miks aga ärimehed oma ebatavalisest peremudelist nii avameelselt räägivad? «Mõistlik on niimoodi elada, et oled iseenda ja teiste vastu aus,» usub Piller. «Muidu inimesed hakkavad rääkima, parem on ise ära rääkida,» lisas Haber. Kuigi internetis pritsitakse sappi, on inimesed üldiselt väga toetavad ja positiivsed, nõustusid mõlemad.
Vaata tervet saadet SIIT.