:format(webp)/nginx/o/2019/05/14/12163899t1h0cd6.jpg)
Helsingin Sanomat teatel kinkis Saksamaa diktaator Adolf Hitler Soome marssalile Carl Gustaf Mannerheimile 1942. aastal ta 75. juubeliks õlimaali, millel on kujutatud teda.
Hitler andis Soome marssalile kingituse, mis tuli peita (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mannerheim ei riputanud seda Hitleriga maali kunagi oma kodu seinale, vaid peitis selle pööningule.
:format(webp)/nginx/o/2019/05/14/12163948t1h174c.jpg)
Hiljuti leiti Mannerheimi endisest kodust, mis asub Helsingis Kaivopuistos, puidust kast ja selle seest nimetatud maal.
Pärast Teist maailmasõda levisid Soomes jutud, et Mannerheim lasi selle maali põletada, kuid leid näitab, et ta ei teinud seda.
Mannerheimi tundnud inimeste sõnul ei soovinud marssal sellist kingitust saada, sest see oli nagu kinnitus, et tema ja Hitler olid parimad semud.
Ajaloolaste andmetel andis Hitler selle maali Mannerheimile Imatras marssali rongi salongvangunis, kus leidis aset sünnipäevavastuvõtt. Kohal olid ka Soome president Risto Ryti ja Saksa marssal Wilhelm Keitel.
Mannerheim sai oma sünnipäeval 4. juunil 1942 veel teisi kingitusi.
:format(webp)/nginx/o/2019/05/14/12163902t1hbf51.jpg)
Kui Mannerheim koos külalistega liikus edasi Mikkelis asunud peakorterisse, siis teel sinna kinkis Saksa jalaväekindral Waldemar Erfurth talle oma raamatu «Sõjaüllatus».
Mannerheim tänas teda ja kirjutas selle kohta oma päevikusse, et nad istusid ja rääkisid poole ööni, nautides samas viskit soodaveega.
Hitler oli 1942. aasta juunis Soomes umbes kuus tundi. Ta saabus oma eralennukiga Immolasse, kust ta sõidutati edasi Imatrasse, kus asus Mannerheimi rong.
Hitleri rääkimise ja kõnede lindistamine oli keelatud, kuid kohtumise teiste osalejate õnnitluskõnesid lindistanud Yleisradio helitehnik Thor Damen otsustas seda keeldu eirata. Ta peitis mikrofoni salongvagunis Mannerheimi ja Hitleri pea kohal olnud kübarariiulile kaunistuseks pandud kaseokste alla.
Hitler sõnab sellel lindistusel, et Saksamaa tahtis Prantsusmaad rünnata juba 1939. aasta sügisel, kuid halva ilma tõttu tuli see lükata edasi 1940. aasta kevadesse.
«Kui oleksin saanud Prantsusmaag hakkama juba 1939, siis oleks maailma ajalugu läinud teisiti,» teatas Hitler 1942. aastal Soomes Mannerheimi külaliseks olles.
Lindistusel on veel kuulda, kuidas Hitler ülistab soomlasi ja lisab, et ta on soomlastega sarnane, kuna ka tema armastab metsikut loodust.
Mannerheim lausub Hitlerile, et tema ja teised soomlased ei teadnud, kui võimas on Soomet rünnanud Nõukogude Liidu armee. See oli viide nii Talvesõjale, mis kestis 30. novembrist 1939 kuni 13. märtsini 1940, mil sõlmiti Moskvas rahuleping kui ka jätkusõjale, mis algas 25. juunil 1941.
:format(webp)/nginx/o/2019/05/14/12163917t1h009e.jpg)
Kui Hitler 1942. aastal Soomet külastas, siis oli see sõda käimas. Jätkusõda kestis kuni 19. septembrini 1944. Nõukogude Liidu nõudmisel pidi kaotanud Soome vahetama välja presidendi ja valitsuse. Presidendiks sai Carl Gustaf Mannerheim, kes oli selles ametis 1944 – 1946. Soome nimel kirjutas vaherahule alla välisminister Carl Enckell.
Kahe sõja tagajärjel pidi Soome loovutama Nõukogude Liidule osa oma territooriumist ja suuruselt teise linna Viiburi. Lisaks pidi Soome hüvitama sõjategevuse kahjud, tagastama nõukogude territooriumilt viidud sõjapidamiseks vajalikud objektid ning andma välja Soomes olevad nõukogude ja liitlaste sõjavangid.
:format(webp)/nginx/o/2019/05/14/12163905t1h634c.jpg)
Vabahärra Carl Gustaf Emil Mannerheim (4. juuni 1867 Askainen – 27. jaanuar 1951 Lausanne Šveits) oli Soome sõjaväelane, riigihoidja ja president.