Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734

Video: arvutisimulatsioon näitab, mis juhtub, kui hiiglaslik asteroid Maad tabab (3)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Inna-Katrin Hein
Copy
Suure asteroidi langemine Maale
Suure asteroidi langemine Maale Foto: Kuvatõmmis/Youtube

Populaarteaduslik kanal Discovery Channel avaldas kaheksa aastat tagasi video «Large Asteroid Impact Smulation», millel on näha suure asteroidi kokkupõrget Maaga. Kuna asteroidioht ei ole kuhugi kadunud, siis avaldati see nüüd uuesti.

Arvutisimulatsioonis on näha meie planeedi suunas liikumas 500-kilomeetrise diameetriga asteroidi, mis tekitab Maal võimsa lööklaine ja plahvatuse, teatab express.co.uk.

Lööklaine pühib oma teelt kõik, mis ette jääb, pillutades kokkupõrkeosad sadade kilomeetrite kõrgusele.

Tekivad põlengud ja levib tuletsunami, mille tagajärjel hävineb loodus, kaasa arvatud lumised mäestikud ja igikeltsaga kaetud alad.  Meie planeedi keskkond muutub tundmatuseni ja inimestel on raske sellistes tingimustes kestma jääda.

Kosmosest vaadatuna näeb meie planeet välja nagu tulekera. 

Simulatsioonis näidatud asteroid on 500-kilomeetrise diameetriga. Teadaolevatest asteroididest on umbes sellise suurusega Vesta, mille diameeter on 525 kilomeetrit.

Asteroid Vesta
Asteroid Vesta Foto: / AP/Scanpix

Teadlaste arvates on meie planeedi 4,5 miljardi aasta jooksul toimunud asteroidiga kokkupõrkeid vähemalt kuuel korral, tekitades keskkonnamuutusi ja liikide väljasuremisi.

Kosmoseuurijate sõnul oli 65 miljonit aastat tagasi Maad tabanud asteroid vaid 15- kilomeetrise diameetriga, kuid ikkagi tõi kaasa nii hiidsisalike kui veel mitmete teiste loomade ja keskkonna hävingu.

NASA arvutijoonistus 65 miljonit aastat tagasi Maale langenud asteroidist
NASA arvutijoonistus 65 miljonit aastat tagasi Maale langenud asteroidist Foto: HO / REUTERS/Scanpix

NASA andmetel on praegu teadaolevatest asteroididest suurim Ceres, mille diameeter on 945 kilomeetrit. Seda nimetatakse ka väikeplaneediks, kuna ta on peaaegu sama suur kui meie planeedi kaaslane Kuu, liikudes Marsi ja Jupiteri vahelises asteroidide vöös.

Nii asteroidiks kui kääbusplaneediks peetav Ceres
Nii asteroidiks kui kääbusplaneediks peetav Ceres Foto: / AP/Scanpix

Tegemist on avastatud asteroididest esimesega. Selle leidis itaallasest astronoom Giuseppe Piazzi rohkem kui 200 aastat tagasi.

Selle asteroidi liikumisteekond on õnneks selline, et ei ristu meie planeedi liikumisega ja seega ei ole ohtu, et see kunagi Maaga kokku põrkaks.

NASA sõnul tuleb karta väiksemaid asteroide, mis võivad elu meie planeedil ohtu seada ja üsna suure tõenäosusega põrkab mõni neist kaugemas tulevikus Maaga kokku.

Järgnevatel aastatel hoiavad astronoomid ja astrofüüsikud silma teraselt peal asteroid Apophisel. Selle asteroidi diameeter on 370 meetrit ja see liigub meie planeedist mööda vaid 31 000 kilomeetri kauguselt ehk lähemalt kui on Kuu. Kuu keskmine kaugus Maast on 384 400 kilomeetrit.

Maa läheduse tõttu on Apophist näha ka palja silmaga, mitte ainult teleskoobiga.

Asteroid Apophis (ringi sees)
Asteroid Apophis (ringi sees) Foto: SCANPIX

Kosmoseteadlaste arvates kujutab see 2004. aastal avastatud asteroid potentsiaalset ohtu. Tõenäosus, et Apophis langeb 13. aprillil 2029 Maale, on ligi kolm protsenti. Ta liikumise jälgimine ja arvutused on näidanud seda, et Maa asemel võib ta hoopis Kuuga kokku põrgata.

Samas ei välistata, et kauges tulevikus võib toimuda Apophise ja Maa kokkupõrge, sest arvutisimulatsioonide kohaselt põrkab üle 300-meetrise diameetriga asteroid Maaga kokku iga 80 000 aasta tagant.

Apophis on vanakreekakeelne variant Vana-Egiptuse nimest Apep. Kaosejumal Apep oli iidsete egiptlaste päikesejumala Ra vaenlane. Apepi kujutati maona.

Vana-Egiptuse pilt, millel on kujutatud nii päikesejumal Ra'd kui ta vaenlast Apepi, kes on madu
Vana-Egiptuse pilt, millel on kujutatud nii päikesejumal Ra'd kui ta vaenlast Apepi, kes on madu Foto: akg-images / Werner Forman /Scanpix
Tagasi üles