:format(webp)/nginx/o/2019/05/14/12163329t1haa36.jpg)
Ärimees ja amatöörmereuurija Victor Vescovo sukeldus Vaikses ookeanis maailma kõige sügavamas paigas, Mariaani süvikus, jõudes 10 928 meetri sügavusele.
Video: pöörane ärimees püstitas rekordi, kui sukeldus maailmamerede kõige sügavamasse kohta
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Enne teda on väga sügavale jõudnud kaks inimest, kuid tema sukeldus neist sügavamale, püstitades rekordi, teatab livescience.com.
1960. aastal sukeldus sinna okeaniuurija Dan Walsh, kes jõudis oma miniallveelaevaga 10 916 meetri sügavusele. Temaga oli seal kaasas mereteadlasest insener Jacques Piccard.
2012 suundus Mariaani süvikusse tuntud režissöör ja mereentusiast James Cameron, kelle sukeldumisügavus ulatus 10 908 meetrini. Ta kasutas selleks spetsiaalset sukeldumiskapslit.
:format(webp)/nginx/o/2019/05/14/12163339t1h9d2d.jpg)
Nii Walshil kui Vescovol oli saatemeskond laevaga ookeani pinnal. Vescovo kasutas sukeldumisrobotit DSV Limiting Factor, tehes sellega ajavahemikul 28. aprill kuni 5. mai kokku viis sukeldumist, millest kõige sügavam oli 10 928 meetrit. Tal kulus sinna jõudmiseks neli tundi.
Vescovo jäädvustas läbi akna suurt rõhku taluvas sukeldumismasinas pimedat, kummalist ja vaikset maailma.
«Seal oli väga vaikne. Teadsin, et mind ümbritses suur rõhk, kuid olin kindel, et minu kaitsekookoniga midagi ei juhtu,» sõnas sukelduja.
:format(webp)/nginx/o/2019/05/14/12163329t1haa36.jpg)
Vescovo sõnul on jõudnud mikroskoopilised plastikutükid isegi Mariaani süvikusse väga sügavale.
Igal aastal jõuab maailmamerre miljoneid tonne plastikut, kuid teadlastel puudub ülevaade, kuhu satuvad plastiku lagunemisel tekkivad tükid.
Vescovo rahastab Five Deeps projekti, millega uuritakse, palju maailmameres on mikroplastikut, kaas arvatud mereloomades ja –taimedes.
Sukelduja teatel ei ole sügavus, kuhu tema sukeldus, elust tühi, vaid seal elavad veeloomad, kes tunnevad end pimeduses ja suure rõhu tingimustest hästi.
«Osa neist loomadest olid väikesed ja läbipaistvad. Teised natuke suuremad ja kummalise kujuga, mis on suurel sügavusel elades eeliseks,» sõnas ärimehest mereuurija.
Ta märkas seal näiteks okasnahksete hulka kuuluvaid meripurasid, mitut liiki kirpvähilisi ehk amfipoode, peajalgseid ja limuseid.
Vescovo sõnul nautis ta oma sukeldumise lõpul lihtsalt talle avanenud vaatepilti, sõi tuunikala võileiba ja kuulas vaikust.
«See oli minu elu kõige rahulikum hetk iseendaga,» nentis süvasukelduja.
Populaarteaduslik kanal Discovery teeb süvasukeldumistest dokumentaalsarja, mille üks osa räägib Mariaani süvikusse sukeldujatest, kaasa arvatud Victor Vescovo sukeldumisest.
Mariaani süvik asub Vaikse ookeani lääneosas, olles kõige sügavam koht maailmameres. See on 2550 kilomeetrit pikk ja keskmiselt 69 kilomeetrit lai.
Rõhk Mariaani süviku põhjas ulatub 1086 baarini, mis on rohkem kui tuhat korda kõrgem atmosfääri standardrõhust merepinna kõrgusel.
Teised enam kui kümne kilomeetriseid süvikuid Vaikses ookeanis: Tonga süvik 10 882 meetrit, Filipiini süvik 10 540 meetrit, Kuriili-Kamtšatka süvik 10 500 meetrit ja Kermadeci süvik 10 047 meetrit.
Victor Vescovo on USA endine mereväelane ja eriüksuslane, kes on lõpetanud Massachusettsi tehnoloogiainstituudi ja Harvardi ärikooli. Ta on mitmete kaitsetööstusfirmade juhtkonnas, rahastades ka teadusprojekte.