:format(webp)/nginx/o/2019/05/13/12161164t1hb4fe.jpg)
Austraalias leiti 1000 aasta vanune araabia kirjaga münt, mis võis Austraaliasse jõuda umbes 1515. aastal koos Portugali meresõitjatega.
Video: mündileiu kohaselt jõudsid portugallased 250 aastat enne James Cooki Austraaliasse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
See tähendab, et portugallased on esimesed eurooplased, kes jõudsid sellele mandrile, edestades nii Hollandi maadeavastajat Willem Janszooni kui Briti kaptenit James Cooki, teatab dailymail.co.uk.
Nimetatud vaskmünt leiti 2018. aastal Põhja-Austraalia Wesseli saarestiku rannalt, kuid selle sinnajõudmine on müstika.
Tegemist on mündiga, mis tõenäoliset vermiti mõnes keskaegses Aafrika islamiriigis, kuid kaubavahetusega võis sattuda portugallaste kätte.
Teada on, et portugallased külastasid Kilwa sultanaati, mis asub änapäeva Ida-Aafrikas Tansaanias 1505. aasta paiku ja võisid kohalikega kaubavahetuses olla. Portugali meresõitjad tegid seal vahepeatuse teel Kagu-Aasiasse ja sealt tagasi.
Ühe teooria kohaselt jõudsid portugallased 1514 - 1515 Ida-Timorile ja ka Austraalia põhjaossa.
Arheoloog Mike Hermese sõnul olid portugallased Ida-Timoril nii 1514 kui 1515, kuid nad otsisid tormi ja paduvihma ajal maabumispaika Austraalias.Hermese teatel on selliseid araabia tähtedega vaskmünte leitud lisaks Wesseli saarestikule veel vaid Tansaania rannikult ja Araabia poolsaarelt.
Teise maailmasõja ajal, 1944. aastal leidis Wesseli saarestiku rannalt kummalisi vaskmünte Austraalia õhujõudude radarioperaator Maurie Isenberg.
:format(webp)/nginx/o/2019/05/13/12161166t1h33d4.jpg)
Arheoloogid ei välista, et need mündid võisid Põhja-Austraalia saare rannale jõuda mõnest laevahukust või koos kaupmeeste-meresõitjatega, kes mingil põhjusel Wesseli saarele läksid.
Ta hoidis neid münte aastaid enda käes, annetades need 1983. aastal Sydney ajaloomuuseumile.
Ajaloolaste sõnul seilasid 16. sajandi meresõitjad Kilwasse (Tansaania) Ida-Aafrikas ja isegi Omaani, kuid ka Indiasse, Malaisiasse ja Indoneesiasse.
2013. aastal leidis Austraalia arheoloog Ian McIntosh Wesseli saarestikust kaljujoonise, mis on tehtud umbes 16. sajandil ja millel on kujutatud Euroopa päritolu purjelaeva. Kes selle tegi, ei ole teada, kuid oletatavalt eurooplased.
Põliselanikud aborigeenid jõudsid Austraaliasse 40 000 – 60 000 aastat tagasi.
Esimene eurooplane, kes tõstis oma jala Austraalia mandrile oli hollandlasest meresõitja Willem Janszoon, kes saabus sinna 1606. Veel mitmed hollandlased uurisid 17. aajandil Austraalia lääne- ja lõunarannikut, andes alale nimeks Nieuw Holland ehk Uus Holland.
Kuid mündileidud viitavad, et enne hollandlasi võisid sinna jõuda portugallased.
Inglasest kapten James Cook uuris 1770 Austraalia idarannikut, randudes oma laevaga HMS Endeavour Botany Bays.
:format(webp)/nginx/o/2019/05/13/12161078t1h69ed.jpg)
Esimene Briti sunnitööliste koloonia asutati seal 1778 ja Ühendkuningriik kuulutas ala enda omaks. Britid uurisid kogu kontinenti ja asutasid veel mitmeid kolooniaid.
Eurooplaste kokkupuude põliselanikega tekitas nii relvakonflikte, kuid levima hakkasid ka haigused, mille suhtes aborigeenidel immuunsus puudus ja tuhanded neist surid.
Kapten James Cook hukkus 1779. aastal Hawaiil põliselanikega tekkinud kokkupõrkes.
:format(webp)/nginx/o/2019/05/13/12161054t1h879b.jpg)