/nginx/o/2020/02/06/12918955t1h9b97.png)
:format(webp)/nginx/o/2019/01/07/11700153t1h9d93.jpg)
Pärast seda, kui mehed Hispaanias jäid koju lapsehoolduspuhkusele, selgus uuringu käigus, et nende soov lapsi saada vähenes.
Uuring: lapsepuhkusele jäänud meeste soov järglasi saada vähenes
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hispaania valitsus tutvustas 2007. aastal seaduse, mis võimaldab enamus uutel isadel tasutud kahenädalast lapsehoolduspuhkust. Seadus osutus äärmiselt populaarseks, kui esimesel aastal otsustasid 55% sobivatest isadest seda võimalust kasutada. 2017. aastal suurenes puhkus neljale nädalale ning 2018. aastal viiele nädalale. Arvatakse, et praeguse ja aasta 2021 vahel võib see tõusta juba kümne nädala peale, vahendas Quartz at Work.
Majandusteadlased uurisid 2007. aastal käiku läinud seaduse ajal peresid, kes said lapsed enne uut seadust ja peresid, kes said lapsed peale uut seadust. Tulemused olid päris erinevad. Kuigi mehed, kes kvalifitseerusid lapsehoolduspuhkuse tasudele, otsustasid samal hulgal tööle jääda kui mehed, kes sellele ei kvalifitseerunud, siis lapsehoolduspuhkusel käinud isad jäid lapse eest rohkem hoolitsema, ja ka nende partnerid jäid tõenäolisemalt tööinimesteks. Seega tegi see uus seadus just täpselt seda, mida valitsus soovis.
Kuid ootamatult avastasid uurijad, et pered, kus mees käis lapsehoolduspuhkusel, soovisid tulevikus vähem lapsi saada. Ajakirjas «Avalik majandus» avaldatud uurimuses selgus, et pered, kus isa käis lapsehoolduspuhkusel, saavad 7-15 % tõenäosusega tulevikus vähem lapsi, kus isa ei käinud puhkusel. Kuigi vahe tulevikku vaadates vähenes, siis isegi kuus aastat pärast puhkust oli lapsehoolduspuhkusega peredes uued lapsed.
Ja uurijad pakuvad välja intrigeeriva põhjuse.
Pärast hoolduspuhkuse vastu võtmist selgus 21-40 aastaste Hispaania meeste seas läbiviidud uuringus, et nende soov lapsi saada on madalam kui iial enne. Teadlased arvasid, et lapsega koos aja veetmine, või mõte seda teha, muutis mehed teadlikumaks sellest, kui palju tuleb lapsega vaeva näha ning kui palju see maksab. Ja see liigutas nende eelistuse «kvantiteedilt kvaliteedile».
Samal ajal hakkasid naised näitama kõrgemat eelistust suurema pere osas. Võib-olla on see märk sellest, et naised nägid kodus võrdset tööjaotust.
Kuid, nagu ka autorid ise välja toovad, siis on ühe andmekilluga võimatu ühe riigi põhjal põhjapanevaid järeldusi teha. Korrelatsioon ei ole põhjuslik ning on võimalik, et meeste eelistustes lapsi saada või mitte saada mängisid rolli ka teised faktorid. Majanduskriis tabas Hispaaniat aasta pärast seaduse vastuvõtmist.