Vahur Joa arvamus: argpükslikud mehed peavad aru saama, et nende tegudel on tagajärjed

Naise vastu suunatud vägivald. Pilt on illustreeriv Foto: Luis Louro / PantherMedia /Scanpix

Hiljuti ministriametist loobuma pidanud Marti Kuusiku juhtum on viimane avalikkuse ette jõudnud temp, kus mees tõstab (väidetavalt) naise vastu kätt. Selliseid ja veel hullemaid intsidente juhtub Eestis igapäevaselt ja paljudes kodudes.

Minu kui meesterahva jaoks on tihti arusaamatu, miks minu sookaaslased käituvad vägivaldselt, seksuaalselt kuritarvitavad naisi või kasutavad oma füüsilist üleolekut kuidagi teistmoodi. Ma olen oma töös kajastanud mitmeid korgijoogi ohvriks langenud naiste lugusid, kus nad avaldavad, et neid mürgitati või vägistati. Seda ikka ja jälle meesterahva poolt. Miks? Kas see on tõesti vajadusest võimu näidata, parandada teise arvelt oma enesehinnagut või on sellel seksuaalne aspekt? Kas mees uimastab ja vägistab naise, kuna see paneb teda end paremini tundma?

Eks ekspertidel ja spetsialistidel ole sellest oma versioon, aga mina arvan, et väga suur osa on siin ka seksuaalse iha rahuldamisel. Aga kuna selleks on niivõrd palju alternatiive, eriti just Internetis, siis ongi minu jaoks arusaamatu, miks naine kuskil klubis uimastatakse ja vägistatakse. Kui mees enne väljaminekut endaga „tegeleb“, siis kaob sellega tung ning seksuaalne frustratsioon. Kui temaga on seesmiselt kõik korras, siis ei teki ka põhjus, kellelegi liiga teha. Kui inimene on seksuaalselt rahuldatud, siis ei otsi ta rahuldust kuskilt mujalt.  

Olen teadlik, et see kõlab õrna eestlase maailmapildiliselt liiga ropult või nagu Epp Kärsin vol 2, aga seksuaalne rahuldamatus tekitab sisemist frustratsiooni, mida tihti elatakse teiste peal välja.

Ja siis naiste vastu käe tõstmine. Nagu palju teised mehed ja naised, olen ka mina vägivaldse lapsevanema all (minu puhul isa) üles kasvanud. Ta oli kibestunud alkohoolik, kes ei peljanud oma abikaasa ja laste vastu kätt tõsta. Esimene kolmandik minu elust möödus selles keskkonnas, aga ometi ei tõsta mina kunagi naise vastu kätt. Jah, nooremas eas on poistega kaklusi olnud, ka vendadega, aga naist ei ole kunagi löönud. Seega ei ole naise vastu käe tõstmise õigustus ka see, missuguses keskkonnas oled kasvanud või kes olid noorena „eeskujud“. Kõik valikud teeb inimene ise. Vägivald ei ole kellegi „vaigistamiseks“ lahendus.

Statistiliselt on perevägivald kõige suurem rikkumine Eestis. Pärnu politseijaoskonna juhi Üllar Küti sõnul ei ole koduvägivald enam vaid peresisene probleem. «Viimasel kolmel aastal on lähisuhtevägivalla infoteated püsinud enam vähem samas suurusjärgus ning politseini jõuab keskmiselt 15 000 lähisuhtevägivalla infoteadet aastas,» ütles ta ja lisas, et see on aastate jooksul veel tõusnud.

Ebanormaalne. Isegi siis, kui naine teadlikult ärritab meest, või teeb midagi, mis mehe vihale ajab, siis ei tõsta mees naise vastu kätt. Paljud võivad seda lugedes öelda, „näe, mees jälle süüdi, ikka ja alati süüdistatakse meest, mees on vägivaldne“. Mitte alati, aga nendel juhtudel küll, kui ta tõstab naise vastu kätte. On terve hulk normaalseid mehi, kes ei löö mitte kunagi naist. Sellepärast, et pole põhjust, ning sellepärast, et nendega on sisemiselt kõik korras.  

Koduvägivallaohvrid peavad koos korgijoogi uimastamise ohvritega vajalike institutsioonide poole pöörduma ja abi leidma. Argpükslikud ja nõrgad mehed peavad aru saama, et nende tegudel on tagajärjed ning Eesti ühiskond ei tolereeri naiste vastu suunatud vägivalda, oled sa siis poliitiliselt paremal, vasakul või keskel.