Täna on emadepäev. Päev, mil emad on meie elus kõige erilisemal kohal. Päev, mil nemad on meie maailma kese. Sellepärast oleme lasknud Eesti avaliku elu tegelastel rääkida oma emadest lugusid, mis neile lapsepõlvest kõige eredamalt meeles on.
Eesti avaliku elu tegelased pajatavad oma emadest lugusid, mis neil kõige eredamalt meeles. Ühel või teisel moel on just nende inimeste emad aidanud neil saatejuhtidel, lauljatel ja näitlejatel jõuda sinna, kus nad on praegu on. Nemad on olnud rasketel aegadel toeks, nemad on ennastohverdavalt tegutsedes püüdnud oma lastele garaneerida eduka ja edumeelse tuleviku, ning nemad on need kanged naised, keda tänasel päeval peaks kõige enam meeles pidama.
Saatejuht Ele Adamson
Oma emale mõeldes meenuvad mulle kohe kaks sõna – töökus ja hoolivus. Hommikul vara oli ema see, kes juba köögis toimetas. Puder, võileivad või pannkoogid ootasid laual meid teisi - hiliseid ärkajaid. Lapsepõlvekodus käies saan jätkuvalt seda imelist luksust nautida. Kuidas sa küll jaksad? Samuti mäletan, et kartsin lapsena kohutavalt üksinda magada, mistõttu sättisin end tihti vanemate vahele voodisse. Kuigi magades hakkas kuum, siis tekki pealt lükata ei saanud, sest emad ju ei maga. Nii, kui jõudsin teki pealt lükata, oli see oli imeväel minu peal tagasi. Nüüd teeb ta seda minu lastega. Ma tean, et saan talle loota. Alati!
Näitleja Maarja Tammemägi
Minu ema on pikkade blondide juustega, kaunis naine, aga ta on ka väga pikka kasvu. Aastaid tagasi, kui meie vennaga veel päris pisikesed olime, sõitsime tädi ja emaga kuskile (maale läksime vist) ja otsustasime sõiduteest pisut kaugemal, ühe puu all, väikse pikniku pidada. Sõime seal siis neljakesi ja üks auto pidas kinni, välja astus sõbralik meesterahvas ja hõikas minu emale: «Härra, teil on väga ilus perekond!».