Prantsusmaa Pariisi Jumalaema kirik (Notre-Dame) sai 15. aprillil puhkenud tulekahjus rängalt kannatada, hävinesid kesklöövi võlvid, katus ja haritorn. Kaks kellaatorni jäid tulest puutumata.
Jumalaema kirikut kutsutakse taastama teadushuvilised ehitajad, kes ehitasid 13. sajandi kindluse koopia
Prantsusmaa preisdent Emmanuel Macron teatas, et Jumalaema kirik taastatakse viie aastaga, 2024. aasta Pariisi suveolümpiamängudeks, teatab theguardian.com.
Lisaks arhitektuuriasjatundjatele ja renoveerijatele kutsutakse kuulsat gooti katedraali taastama ka teadushuvilised ehitajad, kes ehitasid Burgundiasse Guédeloni 13. sajandi kindluse koopia, tehes seda keskaegseid materjale ja tööriistu kasutades. Neist tehti ka dokumentaalsaade.
Need ehitajad on juba 22 aastat Burgundias vanu kindluseid ja losse parandanud ja renoveerinud, olles selles ametis vilunud. Nende oskused on kasulikud ka Jumalaema kiriku taastamisel.
Guédeloni keskaegsete ehitajate firma üks omanikest ja rajajatest, Maryline Martin sõnas, et neil on hea meel, et nende oskusi on riiklikul tasemel tähele pandud ja nad saavad kasulikud olla.
«Tänapäeval tehakse kõik masinate ja arvutite abil, meiesuguseid käsitöölisi on vähe vaja. Suhtumine on selline, et kui sa ei ole koolis akadeemiliselt edukas, siis sobid vaid müürsepaks või puusepaks. See on vale suhtumine. Oleme oma töö, mis samas on harrastus, üle uhked. Olen olnud müürsepp kogu elu ja ma ei häbene oma ametit,» sõnas prantslanna.
Ta lisas, et Jumalaema kirik on rahvuslik aare ja selle põleng oli kohutav.
«Meil on gooti arhitektuuriga suuri kogemusi ja saame kasulikud olla. Kõige kurvem on see, et põles ära sajanditevanune tammepuust katus. Selle taastamine võib olla kõige keerulisem. Tulekahju näitas, et selle gooti katedraali seinad olid vanukmatud,» lisas Martin.
Prantsusmaal on üle 40 000 riikliku kaitse all oleva ajaloolise hoone, millest osa on pärit keskajast. Need vanad ehitised vajavad pidevat jälgimist ja restaureerimist.
Prantsusmaa ehituskäsitööliste gildi Compagnons du Devoir juht Jean-Claude Bellanger sõnas, et Prantsusmaal on puudu 100 kiviraijujat, 100 müürseppa, 150 puuseppa ja umbes 200 katusepanijat.
«Meile tuleb igal aastal kümneid õpilasi, kuid nendest ei piisa, et vanu käsitööoskusi säilitada. Vanad lossid ja kindlused tuleb parandada ja restaureerida vanal viisil, mitte tänapäevasel kombel. See nõuab aega ja suuri kogemusi, kuid meiesugused käsitöölised on siiski vähe hinnas,» sõnas juht.
Ajaloolane Florian Renucci, kes töötab Guédelonis ja kes õppis müürsepaks lisas, et kui vanu ehitisi tahetakse säilitada, siis tuleb nende käsitööoskusi hindama hakata.
Guédeloni teiste teadushuviliste ehitajate sõnul on Jumalaema kiriku renoveerimine võimalus, et neid hakatakse rohkem hindama.
«Keskaegsete hoonete ehitamine ja renoveerimine on üsna ohtlik töö, sest teeme seda keskaegsel viisil ja materjalidega. Eriti ohlik on katuse panemine, see nõuab lisaks oskustele ka head tasakaalu ja kõrguse talumist,» lisasid keskaegsete oskustega ehitajad.