:format(webp)/nginx/o/2019/05/06/12139821t1hd92b.jpg)
Maailmas on üsna palju inimesi, kellele meeldib värske, äsja niidetud muru tugev ja magus lõhn, tekitades hea meeleolu ja viies mõtted puhkusele. Kuid mida me muru lõhna tundes sisse hingame?
Miks niidetud muru lõhnab hästi?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui lähtuda keemiast, siis on tegemist süsnikul põhinevate roheliste lehtede lenduvate ühenditega (inglise keeles green leaf volatiles - GLV), teatab livescience.com.
Taimed hakkavad neid lenduvaid ühendeid levitama, kui nad on saanud kas putukahammustuse, infektsiooni või mehhaanilise vigastuse, näiteks muruniiduki tõttu kahjustada.
Saksamaa Max Plancki instituudi keemilise ökoloogia osakonna taimeökoloogi Ian Baldwini sõnul on eritavad taimed erinevaid lenduvaid ühendeid sõltuvalt sellest, mis nendega juhtub.
:format(webp)/nginx/o/2019/05/06/12139826t1h3334.jpg)
Baldwin ja ta kolleeg Hollandi Amsterdami ülikoolist Silke Allemann uurisid tubakataimi, vigastades lehti nii putukate kui veega. Uurimine näitas, et erinevate vigastuste puhul tekkisid erinevad lenduvad ühendid.
Lehtede lenduvad ühendid on mikroskoopilised, jõudes inimninadesse ja tekitades mõnusa lõhnaaistingu. Lenduvad ühendid võivad jõuda isegi kilomeetrite kaugusele.
Putukad, kes vigastavad lehti ja loomad, kes neid putukaid söövad, on taimede lenduvate ühendite suhtes tundlikud.
Baldwin ja Allmann leidsid, et nokalised (Hemiptera) putukad tunnevad kui tubakakahjur (Manduca sexta) on söönud tubakalehti. Nad teevad tubakakahjuri asukoha kindlaks neist levivate lõhnade järgi, mis annavad märku, et nende suutäis on läheduses.
:format(webp)/nginx/o/2019/05/06/12139834t1hc562.jpg)
Inimesed ei söö muru, kuid söövad mitmesuguseid söödavaid taimi. Ka need söödavad taimed levitavad vigastada saades lenduvaid ühendeid, mis tekitavad meeldiva lõhnaaistingu.
«Inimesed on evolutsiooni käigus õppinud lõhnataju järgi saama aru, milline juur- või puuvili on küps ja sobib süüa. Lõhnainformatsioon on seega tähtis,» selgitas Baldwin.
Teadlased lisasid, et inimesed, kes elavad teatud taimede, näiteks teeistanduste lähedal, kogevad sama võimast lõhna kui need, kes niidavad oma kodu juures muru.
Taimed tunnevad teist liiki taimede poolt välja paisatud lenduvate osade aroome. Näiteks saavad taimed õhus levivade ühendite abil teada, kui naabruses asuvate taimede õitega midagi juhtub. Lõhna tundnud taimed aeglustavad näiteks siis oma õide puhkemist, suunates toitained juurtesse. See strateegia minimiseerib võimalikku kadu ja aitab hiljem, ohu möödudes õitsele puhkeda.
Mis aga puudutab muru, siis saab rohuala muruniiduki saabumisest teada esimestelt rohulibledelt, mis niiduki poolt maha saetakse ja mis ühendeid levitama hakkavad.