EESTLASED VÄLISMAAL Merle Liivand elust Floridas: tööd peab tegema 24/7, sest keegi teine võib koha endale võtta
2. mai 2019, 21:00
Eestlased on kodumaalt lahkunud juba alates 19. sajandist, mil tekkis võimalus maailma näha. Alguses tehti seda uudishimust ja paremast tulevikust, hiljem hirmust vabadus kaotada. Kuid hirmu ja paanika aeg lõppes Eesti taasiseseisvumisega, kui saime võimaluse uuesti oma riiki üles ehitama hakata. Aga ka siis nägid paljud eestlased vajadust kodumaalt lahkuda. Miks?
Minu mõte on tuua Eestis elavate inimesteni lood tavainimestest, kes ühel või teisel põhjusel Põhja-Ameerikasse kolisid. Pärast Eesti taasiseseisvumist ning piiride avanemist on paljud eestlased alates 1991. aastast mööda maailma ringi rännanud, otsustades siis ühel hetkel pikemalt paikseks jääda. Mina tahan nende lugudega välja tuua põhjused, miks inimesed lähevad Põhja-Ameerikasse elama ajal, kui Eesti riik on vaba ja kuhugi põgeneda vaja pole, nagu näiteks teise ilmasõja ajal.
/nginx/o/2019/05/02/12130784t1h6cfd.jpg)
Täiesti tavalised eestlased räägivad oma loo sellest, miks nad Eestist ära läksid, miks nad läksid just Põhja-Ameerikasse ja mis elu nad seal elavad. Kõikidel on erinevad kogemused ning on põnev kuulda ja näha, mida eestlased kaugel välismaal, oma uuel kodumaal, teevad.
Esimene lugu räägib ettevõtjast ja ujujast Merle Liivandist, kes on Ameerika Ühendriikides elanud kaheksa aastat.
USAsse läks Merle kohe pärast keskkooli lõppu, aga, nagu ta ise ütles, siis ta ei soovinudki sinna alguses minna.
«Mul oli võimalus ennast arendada ja sporti teha Floridas, aga eneseusku mul väga polnud. Mu ema uskus minusse kõige rohkem. Ta andis mulle lennupileti ja kohvri ning ütles, et usub, et ma saan Ameerikas hakkama,» selgitas Merle ja lisas, et tagasivaadates oli minek parim otsus.
/nginx/o/2019/05/02/12130386t1h70af.jpg)
Merle elab Florida osariigis ning kulgeb peamiselt kahe linna, Fort Lauderdale ja Miami vahel. Ta aga leiab, et kodu on igas linnas, kuhu viib lennuk ja kus on vesi.
Merle Liivand on täiskohaga ettevõtja, kelle töö nõuab pidevat ringireisimist. Peale Ameerika on ta elanud ka paar kuud Istanbulis. «Aga eks see ongi globaalse sportlase ja ärinaise elu: elad päev korraga ja tegutsed suurema tahte nimel olenemata, mis riigis või linnas sa oled,» ütles ta.
Ameerika Ühendriigid on suur ja võimas riik, mida isegi terve elu jooksul on raske läbida ning kõike näha. Selleks, et elada õnneliku elu, tuleb valida hea ja turvaline elupaik. Merle valik langes Floridale ning seda selle päikesepaiste tõttu.
«Mulle on alati meeldinud päikese all treeninglaagrites käia. Eestis arst ka soovitas mul kopsude pärast külma vältida. Ja ujujana tundus Florida just väga huvitav koht. Lisaks käisin ma koos Eesti ujumisklubiga aasta varem samas laagris, kuhu ma hiljem Floridasse kolisin,» ütles Merle.
/nginx/o/2019/05/02/12130388t1h3f35.jpg)
Lisaks paelus teda hispaania keel ja nagu paljud teavad, siison Miami Lõuna-Ameerika mitte-ametlik pealinna, kuna seal räägivad 80% just hispaania keelt.
«Ei ütleks, et Ladina ja Kariibimere kultuuriga harjumine algselt lihtne oli. Aga nüüdseks on mul piisavalt paks nahk, et mitte lasta nende draamadest ja iseloomudest ennast mõjutada,» selgitas Merle.
Nagu eelnevalt öeldud, siis on Merle nii ettevõtja kui sportlane. Igapäevaselt tegeleb ta kõige sellega, mis on see ja veespordialadega seotud. Tema poolt läbiviidav «Merineitsi» koolitus on Eestiski kanda kinnitanud. Kuid lisaks sellele on ta viimased kaheksa aastat ka professionaalne treener olnud.
Merlel on mitu nii-öelda ametit. Ta on sportlane-treener-ärinaine-heategevuse patroon.
«Ma olen seotud väga paljude firmadega, kes toodavad ujumistooteid või korraldavad üritusi, veeohutuse õpet või spordiedendamist. Hetkel on üks väga suur triatlonide sari palunud mul valmistada programme just nimelt ujumise etapi parandamiseks,» ütles ta ja lisas, et tal on käsil väike dokumentaalfilm seoses ookeani reostusega ja Eestit tutvustavad klipid.
«Mul on aastatega olnud võimalus käia ja ujumisest rääkida nii noorte olümpial Argentiinas kui ka Rio olümpial. See on avanud uksi ja viinud mind üle terve maailma. Näiteks kolmandal mail toimub Nicaragua sadamas suur ookeani teadvus päev ja selle nimel on minust isegi pilt maalitud Sadama hotelli,» ütles ta.
Vaatamata oma suurele portreepildile linnapildis Merle turvalisuse kaalutlustel sinna praegu ei reisi.
Tegevust jagub, sõnas Merle, ja lisas, et see paneb teda veel rohkem pingutama, et maailmale Eestit tutvustada.
Vahest on isegi naljakas, kui sulle helistab Miami linna esimees (linnapea järel tähtsuselt teine - toim) ja uurib, kuidas ikka treeningud lähevad. Ujuja elu on tavaliselt trenn trenni otsa, aga tundub, et mu taust puudutab paljusi. Siis ei saagi alla anda ja trennis tuleb valu ära kannatada. Suvel lähen veel MMile avavett ujuma, nii et hetkel käib hingamine ikka selles tempos.»
«Kuid jah, mu elu on utoopiline, ja uskumatu, mida ma kahe riigi vahel ehitanud olen, olles ise tegelikult treeningutega palju eemal,» imestas ka naine ise oma saavutuse üle.
Merle Liivand on Tallinna neiu, kes on pärit Meriväljalt. Tema jaoks on Merivälja ja Florida vahel suurimaks erinevuseks elamistingimused.
«Eestis on mul võimalik elada majas ja Floridas elan ma korteris. Elan ju troopilises Floridas, kus on omad probleemid, mis on hea võrreldes Eestiga, kus meil on neli aastaaega,» sõnas just soojemat kliimat eelistav Merle.
Aga troopilise kliimaga kaasnevad omad probleemid, millele eestlased mõtlema ei pea.
«Siin (Floridas) on võimalik näha nii tornaadosi kui ka iguaanasi oma tagaaias,» selgitas ta.
/nginx/o/2019/05/02/12130392t1h0c5c.jpg)
Merle jaoks on Eestis elamise juures parem see, et tal on oma aed. See on miski, millest ta Florida korteris elades aina unistab. Aga naine tunnistab, et isegi siis, kui see tal oleks, siis on tema elutempo praegu väga kiire ja kuuma päikese käest oleks tema aed vast kõrbenud.
Aias oma vilja kasvatamine on Ameerikas ikka luksus ja seda tavaliselt kõik ei saagi endale lubada. «Siin ei ole nii, et ostan maja või rendin kodu ja teen, mida tahan. Homeowner Association (ehk koduomanike liit) käib isegi siis, kui maja on sinu oma, seda vaatamas ja kontrollimas, kas see ikka sobib tänavale. Kinnisvara nimel peab olema kõik väga ilus ja korras, sest muidu saad trahvi, kuna viid teiste majade väärtuse alla,» ütles ta.
Merle tõi ühe jälgitava kriteeriumina näiteks selle, et iga maja ees peab olema vähemalt kolm palmipuud.
«Seda käiakse ka kohaliku MUPOga üle vaatamas. Eestis on meil vaba voli ikkagi ise vastutada oma majade eest ja keegi ei käi sind 100 dollariga trahvimas, kui puulehed on su maja katusel kolm päeva olnud. Kinnisvara hooldamise ärid on siin edukad,» lisas ta.
Ka Merle ise sõnas, et USA on suur ja lai koht ning seda on sellepärast raske üheselt iseloomustada. Lõuna-Floridas on tema sõnul rohkem ladina kultuuri kui Põhja-Floridas. Ka Californias on kultuuriline erinevus põhja ja lõuna vahel.
«Kuid Ameerika on ehitatud ju immigrantide poolt ja võib-olla aktsepteeritakse siin rohkem kultuure. Pole kohe üldse probleemi, kui naabrid on näiteks juudid ja moslemid. Ei ütleks, et rohi on siin rohelisem kui kuskil mujal maailmas,» lausus ta.
Merle tõi välja, mis on Ameerika ikka väga teistmoodi.
«Konkurents on ikka mitu korda tihedam igas valdkonnas. Kõige tähtsaim on jääda oma uskumustele tõeseks. Ma olen ikka hinge ja verega siin tegutsenud, et tihedas konkurentsis ellu jääda. Aga võidabki just see, kes tasa sõuab. Sa saad siin olla sina ise. Kõigi oma iseärasuste ja mõtetega,» rõhutas ta.
Kuna Ameerika Ühendriigid on väga omapärane paik, siis ei pruugi seda kõike samamoodi kogeda. Seda arvab ka Merle, kes sõnas, et Ameerikas reisime ajal võivad kõik iseenda jaoks leida erinevaid asju, mida armastada. Seda läbi ka Eesti vastu tekkiva koduigatsuse.
«Meil on Eestis väga palju head, aga me ise veedame aega üksteist halvustades. Ausalt öeldes on eestlase edukuse taga ikka nende enda mõttemaailm. Kui eestlase parim söök on teine eestlane, siis ma arvan, et suletud piirkonnas jääbki see meie takistuseks. Ma tõesti usun, et need inimesed, kes on välismaal ära käinud, on avastanud Eesti juures palju positiivset,» arvas Merle ja soovitas pisikesest konnatiigist tulla kindlasti Ameerikat avastama.
Ameerika Ühendriikides on võimalik näha erinevat keskkonda alates suurtest metropolidest kuni looduslike imedeni, nagu Suur Kanjon. Merle sõnas, et seal olles võib inimene alles aru saada, kui suur maailma tegelikult on, ning kui palju on võimalik Eestist saadud hariduse ja talendiga seal ära teha!
«Meie vabadus, euroopalikus ja roheline mõtlemine on ikka nii väärtuslik. Me eestlastena lihtsalt ei näe seda. Võib-olla käime isegi nina püsti ringi ja omavahel ei sütita energiat, et koos maailma vallutada. Tegelikult saab üks eestlane teisest eestlasest kasu kui üheskoos tööd teha. Müügikunst võiks meil parem olla. Ameerikas küll keegi ootama jää, et ehk telefon nüüd heliseb ja keegi otsib just sinu toodet või teenust. Ikka peab ise tegutsema!» tõi Merle võimaliku edu saladuse välja.
/nginx/o/2019/05/02/12130379t1h7f36.jpg)
Turvalisusest rääkides tõi Merle välja, et ööpimeduses tasub blondil ja sinisilmsel naisterahval end võimalikult nähtamatuks teha. Kuid selle ohu maandamiseks on olemas enesekaitsekursused, millest kõik saavad osa võtta.
Merle tõi välja, et ohutase oleneb ka suurest sellest, mis piirkonnas ringi liikuda.
«Miami on omaette huvitav linn. Teada olevalt liigub siin nii narkootikume, kuid ka kõike muud. Kes «CSI: Miamit» näinud, siis võiks öelda, et suht palju sarnaseid lugusi liigub ka siin uudistes. Lihtsalt tasub hoiduda nendest eemale ning selles peolinnas mitte minna üksi hulkuma ja hoida sõprade poole,» hoiatas ta.
Merle tõi välja ka, et kuna Ühendriikide deklaratsioon võimaldab kõikidel kodanikel relva omada, siis on paljud sellest ka kinni pidanud.
«Ameeriklastele meeldib relvi endaga kaasas kanda. Ja nendega juhtub kahjuks väga palju õnnetusi. Sellega on palju probleeme ja vaidlemist. Kahjuks kaotasin mina eelmine aasta ühe oma ujujast õpilase ja tänaseni ei suuda uskuda, et koolides viiakse läbi tulistamisega seotud õppuseid. Lihtsalt uskumatu,» imestas eestlanna.
Ameerikas valitseb täielik usuvabadus ning poliitika pakub pidevalt vestlusteks ainest. Kuna nendel mõlemal on inimeste üle väga suur mõju, siis tekitab see nende vahel ka palju probleeme.
«Poliitika on inimesed väga lahku löönud ja selle tõttu ei saa inimesed omavahel läbi. USA valitsus on kahte leeri ja Mehikko müüri tõttu oli meil jõulude ajal ikka päris keeruline. Leenujaama töötajad, toidu ja sanitaarkontrolli ametnikud ei saanud üle kuu aja palka,» meenutes Merle ja lisas, et selles segaduses oli ka midagi head.
«Inimesed avasid uksi ja abistasid neid, kes seda kõige rohkem vajasid. Lisaks käisid paljud vabatahtlikud parke koristamas ja korda hoidmas. Religoosse vihkamisega seotud probleeme on ka olnud, kuid ameeriklastele meeldib pühapäeviti väga kirikus käia,» sõnas Merle.
Olles end uuel kodumaal sisse seadnud võib Eesti elu kaugeks jääda. Aga mitte Merle jaoks. Kuna tal on siin mitu firmat, siis toimub tal suhtlus Eestiga igapäevaselt. Lisaks sellele suhtleb ta ka Floridas elavate eestlastega palju. Naljaka juhusena elab Merlega ühel tänaval veel viis eestlast.
«Kuna meil on siin ka Eesti saun, siis käib väga palju Eestlasi Floridas puhkamas ja nii kuuleb ka palju Eesti kohta,» tõi Merle välja, kuidas Eestiga sidet hoitakse.
Merle arvates on inimestel Ameerika Ühendriikide osas palju valearvamusi ja müüte, mis ei pea paika.
«Ameerika kõlab väga paljudele kui üks suur mikihiire ja vabaduse maa. Tegelikkus on ikka teine. Ei ole nii, et kolid siia ja koheselt tulevad kontaktid ja sa oled ilusate, rikaste ja kuulsatega ümbritsetud. Kõik võtab ikka tohutult aega.»
Läbilöömiseks on vaja teha meeletult tööd, aga see nõuab investeeringuid, viisasid, advokaate ning halvemal juhul ka läbipõlemist.
«Tahe peab ikka väga-väga suur olema ning tööd peab tegema 24/7, sest keegi teine võib tulla ja su koha endale võtta. Ja eks seda meenutatakse sulle palju.»
Ameerikas puuduvad teatud hüved: tasuta haridus, tasuta ja hea tervisesüsteem ning haigekassa, elektrooniline igapäeva tegevus. Eestist tulnule võib see tunduda võõras, aga kui pingutada, siis harjub kõigega.
«Vihkamise asemel ära ole kade teise eestlase peale, vaid ela kaasa tema edukusele! Hiljem võib see energia sindki aidata!»