/nginx/o/2011/12/12/872508t1hd0f5.jpg)
Hollandi Leideni ülikooli teadlased uurisid, miks kaaslaste läbikukkumine nii magus tundub ning naeratuse näole toob.
Miks teiste läbikukkumine nii magus tundub?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uurijate sõnul tekitab kaaslaste aps hea enesetunde ning lisab enesekindlust, edastab Live Science.
«Kui keegi naudib teiste ebaõnne, siis tunnetab ta, et on mingis asjas parem. Ka kinnitatakse endale siis, et see isik oli ebaõnne ära teeninud. Tuntakse kahjurõõmu. Samuti ei tunta läbikukkuja suhtes enam kadedust, pigem nauditakse, et see endaga ei juhtunud,» selgitas uuringut juhtinud Wilco van Dijk.
Van Dijik ja ta kolleegid võtsid katsealusteks 40 naist ja 30 meest, kellele anti lugeda tekst, milles oli juttu ülikooli hästi lõpetanud agarast üliõpilasest, kellel oli suur tõenäosus saada väga hea töökoht.
Hiljem said nad lugeda teksti, milles paljastus, et selle üliõpilase õpingute ajal oli tal õpingutega probleeme. Selle tõttu ei pruukinud tekstis mainitud isik head töökohta saada. Siis paluti katsealustel kirjeldada, mida nad selles olukorra suhtes tundsid.
Uuring näitas, et madala enesehinnanguga katsealused tundisid kahjurõõmu. Samas paljastus, et hoolimata enesehinnangust, tundisid kahjurõõmu ka need, kes pidasid seda tekstiisikut ohtlikuks, kui tegemist oleks olnud reaalse olukorraga.
Järgnenud katses suurendati enne katset osade katsealuste enesekindlust positiivsete enesesisenduste abil. Siis korrati tekstilugemise katset uuesti.
Katsealused, kellel oli madal enesehinnang, tundisid uuesti väljamõeldud üliõpilase läbikukkumisest kahjurõõmu ning samas tundsid end ohustatuna, kuna see üliõpilane oli üsna agar.
Positiivseid enesesisendusi saanud katsealaused aga ei näinud kaaslase läbikukkumises midagi rõõmustavat ning nad ei pidanud ka töökat ja agarat tekstiisikut ohtlikuks.
«Madala enesehinnanguga isikud haaravad kõigest, et end paremini tunda. Kui kuulevad kaaslaste läbikukkumisest, siis tunnevad tavaliselt kahjurõõmu. Kui aga inimesed on endas kindlad, siis ei vaja nad enda heaoluks kaaslaste läbikukkumist ning neil ei teki kahjurõõmu,» selgitas uurija.
Van Dijki sõnul on kahjurõõm üks inimlikke omadusi ning igaüks meist on kas või kord elus seda tundnud.
«Empaatiat ja sümpaatiat on lihtne tunda. Kahjurõõmu tundmine on keerulisem, sest siis ei ole selles häid tundeid. Meie ühiskonnas leidub kahjuks kahjurõõmu rohkem kui empaatiat,» lausus uurija.
Kahjurõõmu võidakse tunda kaaslaste nii pisiapsakate kui suurte «ämbrisse astumiste» üle.