Pildikroonika Madli Vilsari teekonnast tugevalt alakaalulisest modellist eneseleidmiseni

Üle kümne aasta modellindusega tegelenud endine Miss Estonia Madli Vilsar on selle aja jooksul läbi teinud pika teekonna teiste salvavate kommentaaride ja kritiseerivate pilkude alt enesearmastuseni. 

Telenägu Madli Vilsar, kes aeg-ajalt loeb «Reporteris» ilma, on kehapositiivsuse ja sellega kaasneva enesearmastuse üks eestkõnelejaid. Tema jaoks on oluline, et inimesed armastaksid end just sellistena nagu nad on, kartmata kellegi kriitikat või vihakõnet.

Ja kõige selle juures soovib ta ka mitmed müüdid ja valearvamused ümber lükata.

«Kehapositiivsus ei tähenda kindlasti ülekaalulise propageerimist,» ütles Madli. 

Aasta 2006: Madli Vilsar enne igasuguseid dieete ja allavõtmisi. Foto: Erakogu

«Minu jaoks tähendab kehapositiivsus enda nahas hästi tundmise tunnustamist, olenemata üldsuse ideaalnormidest. Ehk ükskõik, mis suuruses ja vormis sa oled, või mis iganes üldlevinud «iluvead» inimesel on, tuleks neid enda kui ka teiste juures austada ja hinnata,» tõi ta välja.

Kehapositiivsus innustab armastama ja pakkuma oma kehale hoolivat keskkonda just sellisena nagu ta on.

«Inimesed vaatavad end tihti ülikriitilise pilguga ja soovitakse sobituda teatud normidesse, mis vastupidi võivad olla nii keha kui ka vaimu kahjustavad. Meie keha vormid, nii kaal kui ka pikkus, annavad meile meie unikaalse väljanägemise. Kõik inimesed ei pea olema ühe lauaga löödud.»

Madli missivõistlustel Venemaal, kus ta sai teise koha. Foto: Erakogu

«Ma leian, et positiivne suhtumine oma kehasse aitab meil olla üleüldse parem inimene nii enda kui teiste jaoks,» tõi Madli välja.

Meeleheitlikult dieetide ja normide järgimine võib pikas perspektiivis mõjuda laastavalt nii peresuhete, tervisele kui ka vaimule. See ei ole meie asi hinnata kellegi tervislikkust pelgalt riide numbri järgi. Peenike keha ei näita, kui terve ja positiivne ja õnnelik keegi on. Samuti vastupidi.

«Meid ümbritseb keskkond, mis konstantselt surub peale teatud iluideaale ja paljud inimesed tunnevad, et nad peavad nendesse mahtuma, et olla armastatud ja aktsepteeritud. Nad ise ei suuda endasse piisavalt hästi suhtuda, leiavad nad samu ja teisigi vigu teistes,» tõi modell ja ilmaneiu välja, miks inimesed teineteise keha kritiseerivad. 

Aasta 2008: kooli moeshow, mis on Madli üks esimesi modellina ülesastumisi. Foto: Erakogu

Ta tõi välja, et igal pool meedias valitsevad peakirjad, kus soovitatakse jälle uusi imedieete, või kuidas ikka ja jälle kaalust alla võtta.

«Vähe on neid artikleid, mis räägiks, kuidas õppida ennast hindama ja armastama sellisena nagu sa oled. Ma arvan, et see kogu keskkond hakkab paljudele lihtsalt mõistusele, kui surutakse peale vaid üht ideaali,» arvas ta.

Kes Madlit näinud või kes teda teavad, siis on näha, et ta on väga pikk kasvu. Ja ka see on talle elus kriitikat toonud, kuna ta on teistest «suurem». 

«Juba väiksest peale on minu kaalule ja «suurusele» rõhku pandud. See ei alanud ainult meediasse sattumisega, vaid juba palju varem ja täiesti tavalises keskkonnas,» tõi ta välja, et kriitika osaliseks võivad ka täiesti tavalised inimesed saada. 

Inimesi on erisuguseid, samuti nagu arvamusi, aga õelus ja pahatahtlikus ei tohiks olla tunnustatud ja aktsepteeritud. «Kõigile ei saagi meeldida, aga mul on tunne, et kui enam midagi muud halvasti öelda ei ole, siis minnakse kehakaalu kallale.»

Madli, kes on modellindusega tegelenud üle kümne aasta, meenutas, et tema kaal on avalikult hambus olnud juba 2011. aastast saadik. 

«Juba tookord öeldi, et ma olen liiga paks ja inetu, et Eestit esindada, kuigi ma olin oma pikkuse juures tugevalt alakaalus,» võttis naine naerväärse olukorra kokku. 

Fotosessioon 2013. aastal Kersti Niglasega. Foto: Erakogu

«Ma olin vägagi «vormis», aga ma ei tundnud seda ise, sest ma lasin sellel kriitikal ennast mõjutada. Ma tundsin, et ma polegi piisavalt hea. Seetõttu ma teangi, et «üldsuse normides» olemine on peaaegu võimatu ja alati leitakse midagi kritiseerida, kui sa neile ei meeldi. Vahet ei ole, mida see vöö ümbermõõt näitab,» ütles Madli. 

Siis tõi Madli välja lahenduse, kuidas inimene saab kindlaks teha, mis tema väärtus tegelikul on.

«See ei olnud minu jaoks tervislik elu. Ma olin kohati ümbritsetud toksilistest inimestest, kes igal sammul seda meelde tuletasid. Sel hetkel, kui ma nendest lahti sain, hakkas muutuma ka maailmapilt. Nii et, enne kui arvate endast halvasti või tunnete halvasti, tehke kindlaks, et teie ümber ei ole valed inimesed,» põhjendas ta.

Ühe näitena tõi Madli ka ühe oma töökaaslase, kes just välist ilu inimese kehakaalu järgi hindas.

«Mu kaal on kõikunud läbi aastate palju ja olenevalt riietusest paistab see erinevalt välja. Tal oli vaja alati halvasti öelda, kui kaalu juurde oli tulnud, või polnud maha läinud, ja kasutas salavavaid sõnu. Samas kiitis, et kui «ilus» ma olen, kui näiteks võistluste eelne dieet käsil oli, ja pani rõhku sellele, kui palju paremaks ja väärtuslikumaks see inimese teeb. Kui ma nüüd pilte vaatan, siis ei olnud üks või teine, kole ega «paks». Ma olin sama mina, oma plusside ja miinustega. Keegi meist ei ole automaatselt parem inimene, sest ta kaotas kaks kilo.»

Madli missivõistlustel Venemaal, kus ta sai teise koha. Foto: Erakogu

Madli tõi välja, et kahjuks tekkis nii mõnelgi teisel inimesel, kes temaga kokku puutusid, toitumishäired, mis kahjustasid tugevalt nende tervist. Ja naistele on kehakaalu kohta käivad kommentaarid eriti ohtlikud.

«Teise näitena on mul tuttav, kes osade arust on super trennihunt, käib isegi vahest mitu korda päevas trennis ja sööb näiliselt ülitervislikult, aga tegelikult teeb ta seda vaid sellepärast, et teda kiusati koolis nii meeletult tema «trullakuse» pärast.» 

Ja ainuke viis sellest pääseda on ennast piitsutada.

«Ta ei tee sellepärast, et trenn meeldiks või salat oleks lemmiktoit. Tema minapilt on nii kurb. Ta vihkab oma keha ka praegu. Ta ei puutu sünnipäeval kunagi torditükki ja limiteerib kõike peensusteni. Ta on üldsuse mõistes «super ilus peenike», aga ta ei tunne ennast nii. Ta tunneb ikka ennast suure trullana nagu teda kutsuti ja piitsutab ennast edasi, sest ta ise ei arva, et ta on piisavalt hea ja ilus. Ja mis peamine: väärt armastama oma keha. Ta vihkab oma keha sellisena, mille pärast enamik õnnest lakke hüppaks.»

Kas selline suhtumine on tervislik?

«Aga ma saan väga hästi aru, mida ta tunneb, ja see teeb mind meeletult kurvaks. Sellepärast ma toonitan veel: kõik ei ole kuld, mis läigib. Kurb tõsisasi on see, et ükskõik, kui palju teised räägivad, peab see tunne ja avanemine tulema iseendast. Ise tuleb see valik teha ja leida endas see jõud, et end aktsepteerida,» ütles Madli.

Madli 2015. aastal Miss Supernationalil. Foto: Erakogu

Enamasti alati ei jää kritiseerivad märkused ja kommentaarid sõnade tasemele, vaid mõjutavad ka inimene enesekindlust, alandavad väärikust ja muudavad mina-pildi millekski, mida ei soovi ka oma vaenlasele.

Madli sõnas, et kuigi ta oli peenike, kuigi maailm nägi teda saledana, siis tema toitumisharjumused ja mõtted olid ebatervislikud. Ja sellepärast Madli rõhutab, et peenike ja kellegi arust vormis olemine ei tähenda, et inimene oleks terve. Tema mina-pilt oli ühel hetkel nii negatiivne, et kui seltskonnas pilti tehti, siis läks ta tahapoole, et teda näha ei oleks, või ei tahtnud ta kodust väljagi minna, sest sai pidevalt kriitikat oma välimuse ja kehakaalu kohta.

«Mul oli väga raske leida riideid, milles ma oleks tundnud ennast natukenegi hästi. Ma piirasin rõõmu toidust kui ka tegevustest,» lisas ta.

Teistelt inimestelt tulnud kriitikat pani ka Madli iseennast kritiseerima. 

«Ma ei ole ennast kunagi enesekindlana tundnud, kuigi see paljudele nii paistis. Ma lihtsalt ei armastanud oma keha ja tundsin, et see on põhiline asi, mille pärast mind maha tehakse. Ma andsin oma väärtuse negatiivsuse kätesse,» tõi ta välja.

Madli Vilsar (paremal) pärast põhikooli lõppu. Foto: Erakogu

Meenutades oma aega missina ning seda, kui ta tihedamalt modellina tegutses, siis huvitavalt kombel ei saanud ta keha osas kriitikat mitte kaasmodellidelt, kes teadsid kui halb see on, vaid hoopis fotograafidelt ja agentidelt.

Küll aga oli seal ka positiivset, mida meenutada. Missimaailmas ei hinnatud kindlaid suurusnumbreid või mõõte, vaid enesekindlust ja naiselikkust. Aga kõrgmoes on asi karmim. Seal peab mahtuma väga kindlatesse raamidesse, mis käivad paljudel üle jõu.

Modellitööstuse, kus välimus on kõige tähtsam ja millest inimesed vaid välist näevadki, tumedamast poolest tihti ei räägita ning selle valdkonnaga liituvad inimesed saavad alles käigu pealt teada, kuhu nad on sattunud. Selle toob ka Madli ise välja, kuid lisas, et paljudele see võib ka meeldida.

«Modellinduses on palju tahke ja kindlasti on see eelistuste küsimus, mis on talutav ja mis mitte. Seega näiteks 16 tunnised tööpäevad, kus sa pead koguaeg olema iseenda parim versioon, on paljudele täiesti talutavad, aga teistele jälle mitte,» sõnas Madli. 

Ta lisas: «Ma arvan, et keskmisele inimesele on ka kindlasti raske aru saada, kui väljakutset pakkuv on see, et modellidele ei ole lubatud pahasid päevi. Ehk siis tujud ja väsimus ja pahatahtlikkus tuleb koju jätta alati. Mitte kuskilt ei ole järeleandmisi ega peitu pugemist. Sealhulgas iga uus päev toob kaasa nii palju uusi inimesi ja karaktereid, mis tähendab seda, et kõigiga tuleb naeratades hakkama saada ja vastu vaidlemist ei ole.

Madli 2011. aastal Miss Universumil. Foto: Erakogu

Madli jaoks on selja taga ajad, mil ta pidi pidevalt end näljutama ning trenni tegema, et harjavarre moodi välja näha. Nüüd ta saab olla tema ise. Kuigi ka volüümika naisterahvana elades on tal häid ja halbu päevi, siis nendel päevadel, kui ta suudab selgemalt mõelda, on ta väga rahul ja õnnelik, sest suudab end objektiivselt hinnata ning õpib end iga päevaga üha rohkem aktsepteerima ja armastama.

Madli sõnas: «See teekond ei ole olnud lihtne ning on olnud palju tõuse ja mõõnu. Aga ma annan endast iga päeva parima, et ümbritseda ennast positiivsusega. Pluss-suuruses modellidele on tänapäeval täiesti oma koht olemas ja ma leian, et meie esindame tervet mina-pilti ja iseenda aktsepteerimist.»

«Paljud teavad küll seda tunnet, et vaatavad pildi pealt ilusa riide välja, aga tegelikult enda suurusele see üldse ei istu. Maa olen saanud nüüd näidata, kuidas keskmisele inimesele riietus selga istub,» lisas ta.

Viimase kümne aastaga on Madli end oma keha palju julgemalt tundma hakanud. Kriitikuid leiab alati ja ta ei tee nendest enam välja.

Supernational 2015, kus Madli sai vahevõistlustel teise koha. Foto: Erakogu

«Ma tunnen, et paljudel eluhetkedel, kus ma oleksin pidanud olema mina ise, suutsin ma vaid olla see, keda minust eeldati olevat. Keskkonnas, kus koguaeg ühiskond survestab sind olema keegi, on oma mõtete ja tunnetega väga raske iseendaks jääda,» tõi ta välja. 

«Ma lubasin endale, et ma püüan olla parem versioon iseendast ja näidata rohkem välja oma pärismaailma ja mõtteid. Ma ei arva, et ma oleks kuidagi teistest parem. Ärge saage valesti aru. Ma lihtsalt ei suuda tihti sobituda ja ma olen õppinud sellega leppima. Ma ei võitle enam sellele vastu,» täpsustas ta. 

Naistel, kes on enda keha aktsepterimise teekonna alguses, peaksid Madli arust alustama enda sisemise rahulolu leidmises. 

«Tee tutvust oma kehaga, sõlmi lepitust ja tõsta esile neid häid kohti, mis enda juures meeldivad. Suure kehakaaluga inimesel (tihti ka palju väiksemal) on raske leida endal sobivaid riideid ja see tekitab nii meestes kui naistes frustratsiooni.»

Ilmasaate võte 2017. aasta suvel. Foto: Erakogu

«Valeri Kirss ütles kunagi kuldsed sõnad, et missivõistluste võitja võib panna selga kartulikoti ja ikka võidab. Keegi ei pane tema riietust tähele, kuna ta suudab esile tuua kõik oma parimad küljed ja sära ja isiksuse. Inimestele jääb silma sisemine rahulolu ja sära, mitte suurusnumber,» ütles Madli ja lisas, et mida rohkem ennast vihata ja kritiseerida, siis seda enam me kiirgame väljaspoole.

Ta sõnas, et tema elu on olnud hetki, kus ta tundus paljudele külm ja kauge, kuna ei suutnud end lõdvaks lasta. Ta tundis end ebakindlalt ja kurvalt. Kui endale meeldida, siis ainult nii on sinu ümber inimesed, kes hindavad sind täpselt sellisena nagu sa päriselt oled.

Madli on pidanud peaaegu terve elu oma pikkusest tulnud kriitikaga hakkama saama, kuid just karjäär modellinduses ja missinduses õpetas teda seda hindama. 

«Ma olen seda palju oma elus põdenud ja soovinud olla pisike. Ükshetk sain aru, et meie elus on kõik põhjusega. Juppi maha ei võta, seega tuleb see enda kasuks tööle panna. Selles maailmas tundsin ma esimest korda, kus ma ei ole «liiga» pikk, vaid sobin kuhugi,» tunnistas naine sisemist läbimurret.

Ilmasaate võte 2017. aasta suvel Foto: Erakogu

Noortel, kes oma keha pärast muretsevad, soovitab Madli muretsemised ära muretseda ja siis need lendu lasta. 

«Selles ei ole midagi halba, kui vahel ei tunne ennast oma kehas hästi. Isegi supermodellid ei tunne ennast alati hästi. Aga jäta meelde, et sellepärast konstantselt muretsemine teeb kahju ainult sinule endale, mitte kellelegi teisele. Miks ise endale liiga teha?»

«Trenni teha on super ja tervislikult toituda on veel parem. Ära söö kunagi negatiivseid mõtteid endale sisse ega vihu keha vihates trenni teha. Kõik siin elus on mööduv. Ka need pahad päevad, aga sina ja sinu keha jääte iseendaga, kuni lõpuni. Lihtsam ja kergem on edukas olla armastavas suhtes sellega, kellega alati kokku jääd,» tõi Madli välja.

Kui kõik eelnev jutt ei pane inimesi kohe kuidagi teistmoodi elama, siis on Madli sooviks, et inimesed sellele vähemalt mõtleksid. 

«Ma ei arva, et ma tean kuidagi paremini ja kaugeltki pole see teekond minugi jaoks lihtne olnud. Aga ma sain aru, et ainuke, kes selle pinge all normidesse sobitudes kannatab, olen mina ise. See, et keha muutub, ei ole märk nõrkusest või laiskusest. Ka kõige tugevamatel on halvemaid päevi. Ka «ideaalses» vormis inimestel on oma kehapildiga probleeme.»

«Iseenda keha vihkamine ei muuda probleemi olematuks, aga paljud ei kujuta ette ka kui palju võib see meie kehale teha. Kõige pealt tuleb oma vaimuga tööd teha ja siis saad aru: ükski vihakõne ei ole hea. Kaasaarvatud iseenda suhtes. Ükskõik, kui klišee see ka pole, siis me oleme kõik nii erinevad.»

Madli 2018. aasta sügisel pärast meditatsiooni laagrit Tais. Foto: Erakogu

«See on normaalne, et samad riided ei istu sinu seljas samamoodi nagu sõbrannal, aga see ei tähenda, et sinu keha kehvem oleks. Kui sul on ümber inimesi, kes panevad sind oma kehas halvasti tundma, siis tea, et see on nende kompleks, mitte sinu probleem või viga. Sa oled täpselt nii ilus ja hea kui sa seda ise näed ja tunnustad, sest sina oled enda kõige suurem kriitik. Aga samas ka ainuke, kes suudab iseendale pakkuda tõelist ja jäädavat armastust,» ütles endine Miss Estonia ja telenägu Madli Vilsar kõikidele sarnaste probleemide käes vaevlevatele inimestele lõpetuseks.