:format(webp)/nginx/o/2019/04/30/12029360t1h1bbe.jpg)
Jaapan saab 1. mail 126. keisri, kes kannab nime Naruhito ja kes erineb oma eelkäijast, keiser Akihitost, olles tänapäevasem.
Kes on Jaapani uus keiser Naruhito?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Akihito on viimase 200 aasta jooksul esimene keiser, kes troonist loobub ja selle kroonprintsile üle annab, teatavad, CNN, BBC ja People.
Jaapanis on gregoriuse kalendri kõrval kasutusel ka kohalik kalender, mille aluseks on uue keisri võimuletulek ja võimuloleku kestus.
Akihito 30 aasta pikkune võimuperiood, mis kannab nime Heisei, lõppeb täna, 30. aprillil. Uue keisri Naruhito võimuperiood algab 1. mail ja siis saabub Reiwa ajastu.
:format(webp)/nginx/o/2019/04/30/12029364t1h7b90.jpg)
Jaapani keisrivõim on maailmas vanim, esimesed keisrid olid 5. sajandil.
Uus keiser Naruhito erineb oma isast, keiser Akihitost mitmel moel.
59-aastane Naruhito on Jaapanis esimene keiser, kes on õppinud välismaal. Ta on koos oma naise, 56-aastase kroonprintsess Masakoga rääkinud avalikult depressioonist ja lapse saamise probleemidest, andes mitu intervjuud, milles avalikustas, milline on nende pereelu ja ka õukonnaelu.
Naruhito sündis 23. veebruaril 1960 Tokyos keisripalees. Ta on keiser Akihito ja keisrinna Michiko vanem poeg. Kuna Jaapanis antakse troon edasi meesliini pidi, siis sai Naruhitost kohe pärast sündi troonipärija.
Naruhito kasvas üles Tokyos ning õppis Gakushui ülikoolis kirjandust ja ajalugu, lõpetades selle ülikooli 22-aastasena.
Edasi õppis ta Ühendkuningriigis Oxfordis kaks aastat politoloogiat, olles samas esimene Jaapani troonipärija, kes on õppinud välismaal.
Naruhito kirjutas õpingutest Oxfordis, elust Suurbritannias ja Euroopa reisidest raamatu, mis on Jaapanis menukas.
Kroonprintsi sõnul oli see tema elu üks õnnelikemaid perioode, sest ta oli vaba kroonprintsi kohustustest ja nautis elu.
Pärast kodumaale tagasi saabumist kohtus ta 1986. aastal oma tulevase naise, diplomaadi tütre Masako Owadaga. Neil olid sarnased huvid ja ka Owada oli õppinud Oxfordis.
:format(webp)/nginx/o/2019/04/30/12030234t1h2f37.jpg)
Naruhito pidi Owadat mitu korda kosima, sest naine ei soovinud oma edukast karjäärist Jaapani välisministeeriumi diplomaadina loobuda. Kaks kosimist lükkas Owada tagasi.
«Saan aru, et sa ei taha oma vabadusest loobuda ja keiserliku pere liikmeks saada. Ma luban sulle, et su elu ei muutu halvemaks ja sa ei satu «vanglasse»,» teatas mees kolmandal kosimisel.
Owada nõustus 1992 ja nad abiellusid 9. juunil 1993.
:format(webp)/nginx/o/2019/04/30/12030390t1h9a28.jpg)
Neil on üks tütar, 1. detsembril 2001 sündinud printsess Aiko. Aiko ei saa kunagi troonile, sest võim kulgeb meesliinipidi ja seega saab Naruhito troonile tõustes kroonprintsiks Hisahito, kes on Naruhito vennapoeg.
:format(webp)/nginx/o/2019/04/30/12030392t1hc011.jpg)
Kroonprints Naruhitol ja ta naisel ei õnnestunud saada aastate jooksul poega, kellest oleks saanud troonipärija. Kroonprintsess Masakol oli mitu nurisünnitust ja lõpuks paar teatas, et osaliselt on selles süüdi Jaapani meedia surve ja pidevad troonipärimisteemalised kajastused.
Kroonprintsess Masakol tekkis depressioon ja ta tõmbus avalikust elust tagasi. Keiserliku pere teatel tekkis printsessil depressioon nurisünnitustest.
2001 sünnitas Masako lõpuks tütre, kes sai nimeks Aiko, kuid paari saatis veel aastaid surve, et nad peavad saama poja.
Jaapani parlamendis on juba aastaid arutatud, kas peaks seadust muutma nii, et trooni päriks ka naisliini esindaja. 2006 teatas siis peaministriks olnud Junichiro Koizumi, et parlament kaalub seadusemuudatust.
Kuid siis teatas kroonprints Naruhito noorem vend, prints Akishino, et ta naine ootab poega ja seadusemuudatus langes siis päevakorrast.
Keiser Akihito ainus meessoost lapselaps, praegu 12-aastane prints Hisahito sündis 6. detsembril 2006 ning tema saab kunagi Jaapanis keisritroonile.
:format(webp)/nginx/o/2018/06/27/7923798t1h7e4c.jpg)
Uueks keisriks saav Naruhito on tuntud keskkonnakaitsja, kelle põhiteemaks on puhas vesi, eelkõige joogivesi.
See teema hakkas talle huvi pakkuma pärast 1987. aasta reisi Nepali, kus ta nägi, kuidas naised ja lapsed joogivee järjekorras ootasid.
«Ta nägi oma silmaga väga suurt vaesust ja ta tahtis neid inimesi aidata. Ta hakkas tegelema globaalsete puhta joogivee projektidega, aidates osasid projekte ka rahaliselt,» sõnas Naruhito nõunikuks olnud Kenzo Hiroki.
Kroonprints Naruhito ja kroonprintsess Masako külastasid kohe pärast 11. märtsi 2011 maavärinat ja tsunamit enim selles looduskatastroofis kannatada saanud piirkondi näidates jaapanlastele, et nad on oma mõtetes ja südames nendega.
«Keisrivõim ei ole rahvakauge, vaid alati tuleb olla rahvale lähedal, jagada nende rõõmu ja muret. Mina keisriks saades ei taha olla müüri taga, vaid koos rahvaga,» sõnas kroonprints Naruhito 2017 pärast seda, kui ta isa, keiser Akihito teatas, et tahab troonist loobuda.
Täna, 30. aprillil leidis Tokyos keisripalees aset keiser Akihito ja keisrinna Michiko tagasiastumise tseremoonia, millel osales keiserlik perekond, kaasa arvatud kroonprints Naruhito ja kroonprintsess Masako ning võimuesindajad.
:format(webp)/nginx/o/2019/04/30/12029372t1heae9.jpg)