Kinnisvara on väga kallis
Olin naiivne ja arvasin, et Madeiral on odavaid suvemajakesi, mille aiakaljult võiks pensionipõlves kala püüda. Tuli tõdeda, et iga maatükike on niivõrd hinnaline, et raha eest, mis tuleks välja käia 50 ruutmeetrise merevaatega majakese eest, võiks Pärnus osta arvestatava villa. 5 miljoni krooni eest saad ühekorruselise kerge ehitise, ausalt öeldes tunduvalt kasinama kui neid rajatakse Pärnu uusrajoonidesse.
Saar on ilus, kõrged mäed, looklevad kitsad teed, rohelised metsad, hinge kriipivalt ilusad merevaated kõrgetelt kaljudelt, väga palju suuri lopsakaid lilli ja head veinid.
Sõitsin 580 meetri kõrguse Cabo Girao kalju otsa, et merele vaadata. Kartsin, et tekib kõrguse kartus nagu olin kogenud meie mõnekümnemeetriste majakate tippu ronides. Ei tekkinud. Ilmselt on enam kui poole kilomeetri pikkune vabalend isegi meie meelte jaoks üle igasugusete piiride.
Madeira puhul kasutatakse sageli epiteeti ujuv aed (floating garden). Niiske soe kliima on soodne kasvukoht lopsakatele suureõielistele lilledele. Siin näed aedades kõike, mida meil kohtad vaid lillepoodides. Orhideed, kallad, amarüllused, flamingolilled... Siiski pole Madeira enamike sortide jaoks algupärane kasvupaik. Paljud taimed on sajandite jooksul sisse toodud Aafrikast, Lõuna-Ameerikast, Jaapanist.
Veidi uskumatu, kuid kaljusel Madeiral kasvatati 15.sajandil edukalt suhkruroogu. 16.sajandil ujutas Brasiilia siiski oma odava suhkruga Euroopa üle. Kuid nutikad madeiralased leidsid uue kaubamärgi, millega tehti ilma nii Euroopas kui Ameerikas. 16.sajandit loetakse Madeira veinide sünnidaatumiks. Näiteks 17.sajandil olid Ameerikas Briti kolooniates lubatud vaid Madeira veinid.