Õitsev kalju Atlandi ookeanis

Madeira. Foto: Margus Mets

Madeira on Portugalile kuuluv saar Atlandi ookeanis, 800 km Aafrika ja 1000 km Euroopa rannikust. Meeldiv paik, kus suvel ei tapa kuumus ja talvel külm ja niiskus.

Tänu soojadele hoovustele ei lange isegi talvel õhutemperatuur alla 15 kraadi, sama soojaks jääb ka merevesi. Seevastu suvel, kui ookean soojeneb 21 kraadini, tõuseb õhutemperatuur harva üle 23 kraadi. Isegi siis mitte kui mandrieuroopa kuumeneb juulis ligi 40 kraadini.

Madeira on väike saar, 55 km pikk ja 22 lai, kokku 796 ruutkilomeetrit. Kõrvutame Saaremaaga, kus on ruutkilomeetreid 2673 ja Hiiumaaga, kus neid 989. Samas peetakse just Madeirat üheks Euroopa Liidu tihedamini asustatud paigaks kuigi elanikke on kokku vaid 260 000.

Kinnisvara on väga kallis

Olin naiivne ja arvasin, et Madeiral on odavaid suvemajakesi, mille aiakaljult võiks pensionipõlves kala püüda. Tuli tõdeda, et iga maatükike on niivõrd hinnaline, et raha eest, mis tuleks välja käia 50 ruutmeetrise merevaatega majakese eest, võiks Pärnus osta arvestatava villa. 5 miljoni krooni eest saad ühekorruselise kerge ehitise, ausalt öeldes tunduvalt kasinama kui neid rajatakse Pärnu uusrajoonidesse.

Saar on ilus, kõrged mäed, looklevad kitsad teed, rohelised metsad, hinge kriipivalt ilusad merevaated kõrgetelt kaljudelt, väga palju suuri lopsakaid lilli ja head veinid.

Sõitsin 580 meetri kõrguse Cabo Girao kalju otsa, et merele vaadata. Kartsin, et tekib kõrguse kartus nagu olin kogenud meie mõnekümnemeetriste majakate tippu ronides. Ei tekkinud. Ilmselt on enam kui poole kilomeetri pikkune vabalend isegi meie meelte jaoks üle igasugusete piiride.

Ujuv aed

Madeira puhul kasutatakse sageli epiteeti ujuv aed (floating garden). Niiske soe kliima on soodne kasvukoht lopsakatele suureõielistele lilledele. Siin näed aedades kõike, mida meil kohtad vaid lillepoodides. Orhideed, kallad, amarüllused, flamingolilled... Siiski pole Madeira enamike sortide jaoks algupärane kasvupaik. Paljud taimed on sajandite jooksul sisse toodud Aafrikast, Lõuna-Ameerikast, Jaapanist.

Veidi uskumatu, kuid kaljusel Madeiral kasvatati 15.sajandil edukalt suhkruroogu. 16.sajandil ujutas Brasiilia siiski oma odava suhkruga Euroopa üle. Kuid nutikad madeiralased leidsid uue kaubamärgi, millega tehti ilma nii Euroopas kui Ameerikas. 16.sajandit loetakse Madeira veinide sünnidaatumiks. Näiteks 17.sajandil olid Ameerikas Briti kolooniates lubatud vaid Madeira veinid.

Kala on palju

Madeira kalaturg ei suuda eksootika poolest võistelda Aasia omadega. Valik on eestlase jaoks siiski põnev. Kõige rohkem on tuunikala. Värskena meenutavad tuunikalalõigud pigem liha kui kala. Olgu grillituna või keedetult, jääb see kala minu jaoks natuke liiga kuivaks ja tuimaks.

Delikatessiks võib pidada moreene. Need veidi angerjat meenutavad meremaod on ohtlikud isegi sukeldujatele. Nõelteravad hambad võivad tekitada väga raskelt paranevaid haavu. Kuid noorte moreenide liha on õrn ja hõrk. Kuna Madeira on kaugel saastatud Mandri-Euroopast, ei ole siin veel täheldatud kalasaakide vähenemist. Kala ongi saarerahva kõige olulisem toidus.

Levada kui kaubamärk

Turistidele pakub Madeira väga erinevaid matkaradu - levadasid. Looduses liikumine on kaubamärk, mille kaudu tutvustatakse saart üle maailma. Erinevaid radu olevat kokku kuni 2000 kilomeetrit. On mägede tippude poole püüdlevaid, kus õhk hõre ning süda kiiresti peksma hakkab.
On lihtsalt kaunis looduses looklevaid, mis sobilikumad ka vanemale inimesele.

Kallis saar

Madeira oleks turismipaigana eestlaste hulgas kindlasti populaarsem kui sõit sinna nii kallis poleks. Eesti turismifirmad hetkel otsereise sinna ei korralda. Soome firmade vahendusel algavad kõige odavamate hotellidega pakkumised 10 000 kroonist, millele lisandub Helsingisse sõit ning sõltuvalt väljalennuajast ka 1 hotelliöö Helsingis.

Ka hinnatase on Madeiral vähemalt kolmandiku võrra meie omast kõrgem. Kallis kinnisvara ja kõrged elamiskulud on ka põhjuseks, miks näiteks eakad soomlased ei ole Madeirale oma kolooniaid loonud. Mandri-Hispaaniasse on neid elama asunud aga hulgaliselt. Pensionipõlve pidavale eestlasele jääb see tervisliku kliimaga paik liigkalliks veel aastakümneteks.

Veidi ajaloost

1351 - esmakordselt on merekaardile kantud Madeira ja kaks tütarsaart
1425 - Madeirast saab Portugali koloonia
1478 - Christopher Columbus, maadeavastaja ja suhkrukaupmees külastas Madeirat ja abiellus hiljem kohaliku kuberneri tütrega
1566 - Madeirat ründavad prantslased ning tapavad kogu garnisoni (250 meest)
1580-1640 Madeirat valitseb Hispaania
1703 - Madeira läheb Briti mõju alla
1768 - Madeirat külastab kuulus Briti maadeavastaja Captain Cook
1801 - algab Briti esimene okupatsioon
1856 - suur koolerapuhang tapab peaaegu kogu elanikkonna
1916 - sakslased tulistavad madeirat allveelaevadelt
1939-1945 Teisest Maailmasõjast jäi Portugal neutraalsena kõrvale
1964 - Madeiral avatakse rahvusvaheline lennuväli
1976 - Madeira saab erilise autonoomia Portugali koosseisus
1986 - Portugal astub Euroopa Liitu ning Madeiral algavad suured investeeringud infrastruktuuridesse