/nginx/o/2011/12/06/865288t1h22d3.jpg)
Ühe kunstniku väite kohaselt avastas ta renessansikunstniku Leonardo da Vinci «Mona Lisa» maalile peidetuna väikesed loomad.
Mona Lisa kujutab kadedust?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
37-aastase kunstniku ja graafiku Ron Piccirillo sõnul leidis ta lõvipea, ahvi ja pühvli, kui ta maali ühele küljele keeras, edastab The Telegraph.
Mona Lisa vasaku käe juures on kas krokodill või madu. Väidetavalt on da Vinci päevikus kirjas märkused kadedusele viitavate detailide kohta.
Piccirillo arvates lahendas ta selle kuulsa maali saladuse – Mona Lisa kujutab kadedust.
Kunstikriitikud on 1519. aastal valminud «Mona Lisa» kohta välja käinud tosinkond teooriat, mida seal kujutada võidud on.
Piccirillo sõnul on ta varem samalaadseid peidetud pilte avastanud ka Tiziani ja Raffaeli maalidelt.
Piccirillo otsustas «Mona Lisat» detailselt uurida ning keeras maali erinevatele külgedele. Talle hakkasid paljastuma seni varjul olnud detailid. Esmalt märkas ta Mona Lisa pea kohal lõvipead.
«Siis märkasin pühvlit. Ma ei uskunud esialgu seda, mida nägin. Kuna tegemist on väga selgete detailidega, siis minu arvates on Mona Lisa kadeduse kehastus,» selgitas kunstnik.
Kunstnik jätkas, et ta vaatas Mona Lisa paremat ülespoole keeratud rannet ja järsku mõistis kõike.
«Ta kehastab kadedust, kui ta suudaks, siis kaustaks ta oma jõudu jumala vastu,» selgitas kunstnik oma nägemust.
Ka viitavad kadedusele tegelase silmade ja nina ümber olevad tumedad varjud.
«Neile detailidele juhivad tähelepanu ka Leonardo da Vinci enda päevikukirjutised. Lähem uurimine juhatas need nüüd kätte,» tõdes Piccirillo.
Nüüdse avastusega ei pruugi Mona Lisa ümber spekulatsioonid lõppeda.
«Mona Lisa» on Leonardo da Vinci maal, mis valmis aastatel 1503–1519. Maal asub Pariisis Louvre`is. Väidetavalt on kunstnik maalil kujutanud Firenze siidikaupmehe Francesco del Giocondo naist Lisa del Giociondot. Maali kuulsuse põhjuseks on tegelase müstiline naeratus.
Teos on maalitud õlivärvidega paplipuust alusele. Selle mõõdud on 77 korda 53 sentimeetrit.