USA teadlane lahendas 2000 aasta taguse ebatavalise tapmise

19. sajandi joonistus Vana-Kreeka sõdalasest

FOTO: akg/North Wind Picture Archives /Scanpix

Umbes 2000 aastat tagasi tapeti Vana-Kreekas Thasose saarel mees, kes kaotas elu odarünnakus ta rinnakusse ja südamesse tekkinud augu tõttu.

Ameerika Ühendriikide New Yorgi Adelphi ülikooli arheoloogi Anagnostis Agelarakise uuring näitas, et oda tabas mehe rinda selliselt, et tekitas peaaegu ideaalse ringi, teatab livescience.com.

«Olen olnud üle 40 aasta arheoloog ega ole varem midagi sellist näinud. Sain uurida selle mehe luid ja neil olevad vigastused näitasid, et oda saadeti väga täpselt ta rinnaku keskele. Oda oli kehaga võrreldes 90-kraadise nurga all,» selgitas arheoloog.

Ta lisas, et sellise vigastuse puhul tekib kohene südame seiskumine ja kogu keha tabav šokk ning inimene sureb vähem kui minutiga.

Agelarakise arvates oli selle juhtiumi puhul tegemist kas mõrva või hukkamisega, sest oda visati ohvri rinnakusse lähedalt ja väga täpselt.

Kreeka arheoloogid leidsid selle mehe skeleti 2002. aastal Egeuse mere põhjaosas asuva Thaose saare nekropolis väljakaevamisi tehes.

57 leitud luustiku seas oli kõige ebatavalisem see, millel oli keset rinnakut ideaalne sõõr.

«See mees oli maetud lubjakivist kirstus. Ta oli oma aja kohta pikk, 170,5 sentimeetrit ja hammaste analüüsi kohaselt surres umbes 50-aastane. Luustikul oli lihaste jälgi ja need näitasid, et oma elujala oli see mees väga heas füüsilises vormis,» sõnas arheoloog.

Agelarakise arvates oli see mees eliitsõdalane, kes veetis aega nii palestras, mis on Vana-Kreeka jõusaal, kuid ka ujudes ja joostes. Samas oli tal treenimisest ja võitlustest tekkinud spondüloartriit ehk põletikuline sidekoehaigus ja osteoartriit ehk liigesekõhre hävinemine.

Reljeef, millel on kujutatud Vana-Kreeka sõdalast

FOTO: /SCANPIX

«Kõige tähepepanuväärsem selle mehe juures oli auk rindkeres. Arvasin, et see oli tal kaasasündinud, kuid selle suurus, mis on 1,5 korda 1,1 sentimeetrit, lubas oletada, et see tehti relvaga,» jätkas ekspert.

Agelarakis tegi Vana-Kreeka odakoopiatega katseid, visates odasid inimesi kujutavate kujude pihta, kuid tal ei õnnestunud saada nende rinda ideaalset sõõri.

Arheoloogi odakatsed lubasid oletada, et seda sõdalast ei tapetud lahingus, sest siis ei oleks saadud visata oda nii täpselt talle rinnakusse ja ei oleks tekkinud ümarat auku.

«Loogiline järeldus on, et see mees oli kuskil kinniseotuna ja ta tapja viskas seisvat sihtmärki. Mees võis seista vastu seina, oli põlvili, käed seljataha seotuna või lamas selili maas. Minu arvamus on, et see mees hukati, kuid seda saab pidada ka mõrvaks,» nentis Agelarakis.

Adelphi ülikoolis tehtud katsed näitasid, et selle 2000 aastat tagasi hukkunud mehe tapja viskas oda jõuga 2200 njuutonit.

Agelarakise sõnul olid Kreekas 2000 aastat tagasi segased ajad, leidis aset mitmeid ülestõuse ja see mees võis olla üks ülestõusnutest, kes pärast ülestõusu mahasurumist hukati.

Hammaste analüüs näitas, et enne surma oli mees vähem ja viletsama kvaliteediga süüa saanud. See lubab oletada, et ta oli mõnda aega vangistuses.

Selle mehe luud asuvad Kreekas Thasose saare arheoloogiamuuseumis.  

Tagasi üles