Kodanikualgatuse initsiatiivil tehti muudatus vägistamist puudutavas seaduses

Kodanikualgatuse initsiatiivil tehti muudatus vägistamist puudutavas seaduses. Pilt on illustratiivne.

FOTO: Caro / Klaus Westermann / Caro / Klaus Westermann

Praegu veel ametis olev justiitsminister Urmas Reinsalu tõi välja, et kodanikualgatuse initsiatiivil tehti muudatus vägistamist ning tahtevastase sugulise iseloomuga tegu puudutavas seaduses.

Justiitsminister Urmas Reinsalu, keda asendab peagi erakonnakaaslane Raivo Aeg, tõi välja, et vägistamist ja tahtevastase sugulise iseloomuga tegu puudutavas seaduses toimus muudatus. Nendesse paragrahvidesse on lisatud punktid, mis kaasavad nüüd ka uimastavate või psühhotroopsete ainete kasutamist.

Vägistamine.

FOTO: AFP / Scanpix

Vägistamist puudutav paragrahv 141 lõik üks ütleb: 

(1) Inimese tahte vastaselt temaga suguühtesse astumise eest vägivallaga või ära kasutades tema seisundit, milles ta ei olnud võimeline vastupanu osutama või toimunust aru saama, – karistatakse ühe- kuni kuueaastase vangistusega.

Uus seadusemuudatus tuleb välja lõigus kaks punkt seitse.

(2) Sama teo eest:

7) kui see on toime pandud ära kasutades teo toimepanija poolt narkootilise või psühhotroopse aine abil kannatanule tekitatud seisundit, milles ta ei olnud võimeline vastupanu osutama või toimunust aru saama.

Sama seitsmes punkt on lisatud ka tahtevastase sugulise iseloomuga tegu puudutavas seaduses.

Seadus hakkab kehtima selle aasta 1. juulist.

GHB on värvitu ja lõhnatu, kergelt soolase maitsega aine.

FOTO: Peeter Langovits

Urmas Reinsalu tõi välja, et seadusemuudatus sündis Sass Henno initsiatiivil. Henno on alates eelmisest aastast tegelenud korgijoogiohvrite abistamisega ning selle aine kasutajate vastutusele võtmisega. See päädis eelmise aasta 11. septembril ümarlauaga, kus nii Henno, Reinsalu ning prokurör Saskia Kask koos istusid ja probleemi üle arutasid. Sass Henno intensiivne ja järjepidev töö viisid selleni, et veebruaris võeti vastu seadus, kuhu lisati eelnevalt mainitud paragrahvi punkt.

Prokurör Saskia Kask sõnas: «Praktikas on levimas juhtumid, kus ööklubides või muudes lõbustusautustes uimastatakse naisi nende enda teadmata narkootiliste või psühhotroopsete ainetega ning hiljem vägistatakse. Naine ei saa osutada vastupanu, kuna sageli ta on viidud sellisesse seisundisse, et ei saa aru temaga toimuvast, näiteks jääb sügavalt magama ning ärgates avastab, et teda on vägistatud.»

«Enim on levinud selline uimastamine ja selle järel kannatanu vägistamine GHB ehk niinimetatud korgijoogiga, aga selleks võib olla ka muu narkootiline või psühhotroopne aine. GHB muudab inimese lühikese ajaga sedavõrd uimaseks, et ta ei saa aru, mis temaga toimub, keha muutub nõrgaks ja tahtele allumatuks ning inimene jääb sügavalt magama ja ärgates ei mäleta sageli midagi. Kannatanu sellist seisundit kasutatakse ära tema vägistamiseks.»

Seadusemuudatuse tulemusel lisati uimastavate ja psühhotroopsete ainete kasutamine vägistamist puudutavasse seadusesse.

FOTO: Andres Teiss

«Kuna kannatanu ei mäleta sageli temaga toimunut, ei pöördu ta ka politseisse. Selliseid vägistamisjuhtumeid jõuab õiguskaitseorganitesse väga vähe ning enamasti suure hilinemisega. GHB on inimese organismist tuvastatav mitte kauem kui 10 tundi. Kui selle aja jooksul võetakse kannatanult uriiniproov, saab GHB-d hiljem tuvastada. Kuna inimese sellisesse seisundisse viimine ei ole tema enda tahe ning selle tulemuseks on raske isikuvastane kuritegu, on vajalik uimastamisega vägistamine eraldi raskendavana seaduses välja tuua.»

Tagasi üles