:format(webp)/nginx/o/2019/04/23/11970671t1h8f5a.jpg)
Kuninga Henry VIII (1491 – 1547) aegne Inglismaa oli rahvusvahelisem kui seni arvati, seda näitas ta lipulaeva Mary Rose’i meeskonna uuring.
Henry VIII lipulaeva meeskond oli rahvusvaheline, vibukütt oli maur ja puusepp hispaanlane
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Briti meedia teatel alustati Henry VIII laevastiku uhkuse Mary Rose’i ehitamist 1510, see lasti vette 1511 ning viimased kahurid pandi laevale 1512.
Mary Rose’i kasutati üle 30 aasta sõdades Prantsusmaa ja Šotimaa vastu, see laev sai sai mitmes lahingus kannatada kannatada ning vajas 1536 suurt remonti.
Ta viimane lahing oli 19. juulil 1545, mil see laev kuulus Inglise sõjalaevade eskaadrisse, mis ründasid La Manche’i väinas Prantsuse laevu. Mary Rose uppus Wighti saare lähedal. Arvatakse et ta uppumisele aitas kaasa pardal olnud liigne proviant ja enne lahingut lisatud paar kahurit, mis muutsid ta ebastabiilseks.
Laev leiti 1971, see tõsteti pinnale 11. oktoobril 1982 ja transporditi Plymouthi, kus seda uuriti ja konserveeriti. Arheoloogide sõnul on sellest laevast ja sellel olnud esemetest palju alles, olles nagu Tudorite ajakapsel.
:format(webp)/nginx/o/2019/04/23/11970715t1hf92c.jpg)
Ajaloodokumentide kohaselt koosnes Henry VIII lipulaeva meeskond 400 mehest, arheoloogid leidsid 92 meeskonnaliikme skeleti.
«Mary Rose on tõeline aardelaegas, mida saab uurida veel pikalt. Iga uus uuring on andnud uusi andmeid selle laeva ja meeskonna kohta,» sõnas Swansea ülikooli ajaloolane Nick Owen, kes on Mary Rose’i uurinud seitse aastat.
Paar aastat tagasi tegi Cambridge’i ülikool uuringu, et mida selle sõjalaeva meeskond sõi ning ilmnes, et kala, millest osa oli püütud Islandi ja osa Kanada idaranniku vetest.
Ajaloolaste arvates aitas rahvusvaheline kalakaubandus Inglismaal 16. sajandil oma laevastikku suurendada.
Lisaks kaladele pärinesid ka osad meeskonnaliikmed kaugetest maadest.
Mary Rose’ilt leiti palju 16. sajandi igapäevaseid tarbeesemeid, kaasa arvatud õlletoope ja täikamme. Uurimine näitas, et 400 pealine meeskond tarbis väga palju õlut ja selle tõttu oli Inglise laevastikul oma õlletehas, et laevu joogiga varustada. Päevane õllekogus ühele meeskonnaliikmele oli 3,5 liitrit. Vett ei saanud seal joogina kasutada, sest see oleks tünnides seistes eluohtlikuks muutunud.
:format(webp)/nginx/o/2019/04/23/11970816t1hd981.jpg)
Swansea, Portsmouthi ja Cardiffi ülikooli teadlased tegid Mary Rose’i meeskonnaliikmete skelettidele DNA- ja isotoopuuringu, mis näitasid, et 16. sajandi Inglismaa ei olnud nii homogeenne kui mitmes ajaloouuringus on arvatud.
Ilmnes, et kaks Mary Rose’i meeskonnaliiget olid pärit Euroopa lõunaosast, Kreekast ja Itaaliast. Veel üks meeskonnaliige oli Põhja-Aafrikast ning neljandal uuritud skeletil oli samuti seos Aafrikaga. Kõige tõenäolisemalt oli see mees mulatt, kelle isa oli aafriklane ja ema valge.
:format(webp)/nginx/o/2019/04/23/11970637t1h0b40.jpg)
Mary Rose’i meeskonna päritolu kohta andsid veel vihjeid mitmed laevalt leitud esemed.
Henry VIII lipulaeva meeskonda kuulus pool tosinat puuseppa, sest tegemist oli puitlaevaga, mis vajas pidevalt remonti.
Uuritud skelettide hulgas oli ka ühe puusepa skelett, kelle juurest leitud esemed nagu mündid ja kirves viitasid, et ta on pärit Hispaaniast. Ka DNA näitas, et see mees on üles kasvanud Ibeeria poolsaarel.
Puusepa skelett leiti laeva ühelt alumiselt tekilt, kus ta oletatavalt oli valmis parandama laeva vigastusi, mis võisid tekkida lahingu käigus.
Mary Rose’il olnud vibukütt aga jäi kahuri alla ja hukkus. Selle mehe tegevusele viitasid tema säilmete juurest leitud vibu ja nooled. Uurijaid hämmastas selle mehe pikkus, mis oli 180 sentimeetrit, sest 16. sajandil olid mehed lühemad. Lisaks leiti ta luudelt muutusi, mis näitavad, et ta tegeles pidevalt vibu vinnastamise ja noolte sihtimisega.
:format(webp)/nginx/o/2019/04/23/11970636t1hf3a2.jpg)
Mehe randme ümber leiti nahast rihm, millele oli pressitud granaatõuna pilt. Seda motiivi kasutasid Põhja-Aafrika maurid oma kaitseamulettidel.
Vibuküti hammaste isotoopuuring näitas, et see mees oli pärit sooja kliimaga alalt, tõenäoliselt Põhja-Aafrikast ja ta oli maur.
Uurijate poolt Härrasmeheks nimetatud skeleti juurest leiti Itaalia Veneetsia päritolu väärisesemeid, ehteid ja kaks väikest inglikuju. Millegipärast haaras mees need endaga kaasa, kui laev uppuma hakkas.
Tegemist ei olnud siiski selle laeva reisijaga, vaid ka tema oli vibukütt, kuna ta juurest leiti vibu. Tema luustikul oli märke, et ta oli harjunud tegelema füüsiliselt raskete tegevustega, kaasa arvatud vibu vinnastamisega.
:format(webp)/nginx/o/2019/04/23/11970633t1hb342.jpg)
On ka ajaloolisi dokumente, mille kohaselt oli Mary Rose’i suur meeskond rahvusvaheline. Lisaks Hispaania, Põhja-Aafrika, Itaalia ja Kreeka päritolu meeskonnaliikmetele, oli mehi veel Ida-Euroopast. Teada on üks flaamlane, kes Mary Rose’i uppumisest eluga pääses ja hiljem Plymouthis elas.
Kõige noorem uuritutest oli 14 – 18-aastane noormees, kellele teadlased andsid kuninga järgi nimeks Henry. DNA-uuring näitas, et selle poisi ema oli pärit Inglismaalt, kuid isa Põhja-Aafrikast, suure tõenäosusega kas tänapäeva Marokost või Alžeeriast. Hammaste isotoopuuringu kohaselt see poiss sündis ja kasvas Mary Rose’i kodusadama Portsmouthi lähedal.
Luu-uuring kinnitas ka tema puhul, et ta tegi juba lapsena rasket füüsilist tööd ning teismelisena oli tal lülisamba lülide kulumist.
Henry kaotas laeva meeskonnaliikmena elu, kuid ta minek laevale oletavalt jungaks oli 16. sajandil õige samm, sest sõjalaevade meeskonnad said selle aja kohta hästi süüa.
Samas oli toit üksluine, puudus oli vitamiinidest, mille tõttu tekkis skorbuut ja veel mitmeid haigusi.
Teadlaste sõnul oli uuritud skelettidel viiteid erinevatele haigustele ja see lubab oletada, et meeskonnas oli vähe neid, kes olid täiesti terved.
Kõikidel uuritutel olid hambad katki, neil oli igemehaigusi ja märke skorbuudist ning söömine võis nende jaoks olla piinarikas.
Halvad hambad olid ka ohvitseril, kelle ametiastet näitas tema juurest leitud hõbevile, mille abil ta meeskonnas korda hoidis.
Mary Rose’i vrakist leiti viis sellist vilet, kuid leidmata jäi selle laeva kapteni George Carew kuldne vile.
:format(webp)/nginx/o/2019/04/23/11970632t1hdfd7.jpg)
Lisaks Carew’le on Mary Rose’i dokumentides ka ohvitser Roger Greenville’i nimi. Mitmete leidude ja dokumentidevõrdlemisel leiti viiteid, mis võis olla laeva koka nimi ja saadi, et kas Ny Cop või Ny Coep.
Ta luud viitasid, et ta tegi aastakümneid samu liigutusi ja tõstis raskeid objekte. Lisaks olid ta skeleti juures tinataldrikud, millele oli graveeritud nimi Cop või Coep.
Veel ühel uuritud skeletil oli luude hõrenemine ning ta puusa- ja põlveliigesed viitasid, et ta liikus longates. See vaevu kõndinud mees ei saanud olla sõdur, pigem oli ta Mary Rose’i kapteni sekretär või raamatupidaja.
Portsmouthis asub Mary Rose’i muuseum, kus näeb sellelt laevalt pärit esemeid ja konserveeritud vrakki. Lisaks saab Mary Rose’i uurida virtuaalselt.
:format(webp)/nginx/o/2019/04/23/11970678t1h3c91.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/04/23/11970674t1hdf9d.jpg)
Henry VIII (28. juuni 1491 – 28. jaanuar 1547) oli Tudorite dünastiast Inglismaa ja Iirimaa kuningas 1509 - 1547.
Ta läks ajalukku nii oma kuue abileu, naiste pea maharaiumise kui usupoliitikaga, mis oli tihedalt seotud tema abieludega.
:format(webp)/nginx/o/2019/04/23/11970638t1h03f6.jpg)