/nginx/o/2020/02/06/12918955t1h9b97.png)
:format(webp)/nginx/o/2018/06/26/7922675t1h4bc8.jpg)
Apollo 11 süstikuga 1969. aastal kuul käinud ja selle missiooni ajal teisena Kuul käinud Buzz Aldrin särab ajaloolist saavutust tähistavas juubelisärgis.
Kuul käinud Buzz Aldrin valmistub tähistama maandumise poolesajandi aastapäeva (4)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aga Buzz Aldrin ei ole oma moebrändi loomas ega kanna ta seda särki niisama. Nimelt on NASA suvel tähistamas ajaloosündmust, mille ajal käis esimene inimene Kuul.
/nginx/o/2019/04/18/11961959t1h6bcb.jpg)
Apollo 11 süstik maandus Kuul 16. juulil 1969 kell 16:32 GMT. Ehk Eestis oli siis kell 19:32.
Apollo 11 süstikus oli kolm meest. Peale Buzz Aldrini ka esimesena Kuu pinnale astunud Neil Armstrong ning kaasas olnud, kuid süstikust mitte väljunud Michael Collins.
:format(webp)/nginx/o/2019/04/02/11916758t1h8a23.jpg)
Neil Armstrong ja Edwin Aldrin istusid kuumoodulisse Eagle (Kotkas), mis hakkas aeglaselt Vaikuse mere poole laskuma, kirjutas Vikipeedia. Umbes 6 minutit enne turvalise Kuu pinnale laskumiseni jäänud aega väljastas Apollo navigatsiooniarvuti kontrollpaneelile veakoode 1202 ja 1201, mis olid põhjustatud mälu ületäitumisest. Astronaudid said juhtimiskeskusest juhise eirata veateateid ja jätkata laskumist.
Kui kõrgusemõõdik näitas, et Kuu pinnani on 150 meetrit, lülitas Armstrong automaatjuhtimise välja ning juhtis kuumoodulit käsitsi. 20. juulil, kui Tallinnas näitas kell 23.18, maandus moodul Kuu pinnale. «Hallo, Houston! Siin Vaikuse meri. 'Kotkas' on laskunud!» kõlas eetris.
Eagle'is jätkus patareitoidet ja õhku vaid 41 tunniks, kuid astronaudid ei kiirustanud kohe Kuu pinnale ronima. Meestel tuli puhata ja panna selga rasked skafandrid.
Alles viis ja pool tundi pärast maandumist avas Armstrong mooduli luugi. Ta pööras ennast näoga Kotka poole ja hakkas aeglaselt trepist alla ronima.
Kuust lahutas teda üheksa astet.
/nginx/o/2019/04/18/11961960t1ha2bb.jpg)
Telekaamera oli Aldrini käes. «Viis, neli, kolm, kaks,» luges Neil ning sirutas vasaku jala Kuule. Mida ta sel hetkel tundis? «Mitte midagi erilist. Ma tahtsin lihtsalt väga ettevaatlik olla,» ütles Neil hiljem pressikonverentsil.
Tallinnas oli 21. juuli, mõni minut enne kuut, kui esimene inimene kahe jalaga Kuu pinnal seisis. «See on väike samm ühele inimesele, kuid suur hüpe kogu inimkonnale!» ütles ameeriklane legendaarsed sõnad.
18 minutit hiljem ronis trepist alla ka Edwin Aldrin.
:format(webp)/nginx/o/2019/04/02/11916773t1hc9c2.jpg)
Nüüd, poolsada aastat hiljem, tähistab NASA seda ajaloolist hetke, mida ei ole suutnud korrata ükski teine riik maailmas.
NASA on selle puhul loonud eraldi veebisaidi «Apollo 50th», mis tähistab seda sündmust. Portaal kajastab kõiki varasemaid Apollo programme, mille üheks kulminatsiooniks oligi viimaks Kuule jõudmine. Pärast 1969. aasta sündmust on kuul käidud veel viiel korral. Viimane kord maandus süstik Kuule 1972. aastal.