Eesti Muusikaauhinnad 2020

K-popi staarid seksiskandaalis

Poistebänd BTS on K-popi kõige värskem hitt-toode. 2013. aastal debüüdi teinud poisid andsid möödunud aastal välja kaks maailma enimmüüdud albumit. Neil on turunduslepingud Coca-Cola, Hyundai ja Pumaga, neist on tulemas ka Barbie versioon.

FOTO: Kim Hee-chul/Epa

Korea popmuusika, lühendatult K-popi taga seisab nii võimas meelelahutustööstus, et sellesarnast – ka halastamatuse poolest – ei leidu kusagil mujal maailmas.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

«Korea laine» (tuntud ka kui Hallyu) on saanud varem läänemaailmas võrdlemisi vähe tuntud nišitootest viimase viie aastaga üleilmseks muusikafenomeniks, mille koguväärtust hinnatakse ligemale viiele miljardile dollarile. Alguse sai see tegelikult juba 1990ndatel, mil Lõuna-Korea draamasarjad ehk K-drama’d hakkasid levima üle kogu Aasia, kuid ei puudutanud siis veel vaatajaid läänes. Interneti ja sotsiaalmeedia levik ning videoplatvormide (eriti Youtube’i) võidukäik andsid aga 21. sajandi alguses nii Korea draamasarjadele kui ka popmuusikale tuule tiibadesse ning K-popp levis üle maailma.

Tänapäeval moodustab kultuurieksport olulise osa Korea majandusest, olles ühtlasi muutnud riigi tõeliseks turismimagnetiks. Mitmed suured sektorid, sealhulgas sealne tohutu kosmeetikatööstus, mis toetub Aasia ilukultusele (naine peab olema alati ilus!), on aheldanud K-popi oma turundusmasina ette ja muutnud selle multimiljardiäriks. Ja mida rohkem kasutatakse K-poppi eri trenditoodete reklaamimisel, seda rohkem mõjutab see ka noori inimesi ja nende mõttemaailma.

Mis ikkagi muudab K-popi nii eriliseks, et noored üle kogu maailma selle külge haakuvad? K-popp eristub ülejäänud popmuusikast selgelt omanäoliste ja sõltuvust tekitavate rütmide poolest, mille stuudiod on hoolega disaininud nii, et need hakkaks pähe ja jääks kummitama. Oskus valmistada «külge hakkavaid» meloodiaid on muudetud Korea muusikatööstuses eraldi teaduseks. Lisaks iseloomustab K-popi laule sageli väga tugev harmoonia ning variatsioon. Kui keskmises USA poplaulus on näiteks keskeltläbi neli-viis meloodiat, siis K-popi lauludes enamasti kaheksa kuni kümme.