Putin võrdles Jumalaema kiriku põlengut Talvepaleed tabanud tulekatastroofiga

Venemaa Peterburi Talvepalee, mis rajati 1754 - 1762

FOTO: akg / Bildarchiv Steffens /Scanpix

Venemaa president Vladimir Putin helistas Prantsuse presidendile Emmanuel Macronile, pakkudes vene ekspertide abi tulekahjus kannatada saanud Notre-Dame’i katedraali taastamiseks.

Putin ja Vene ajaloolased võrdlesid Prantsusmaa kuulsa gooti kiriku põlengut Peterburi 1837. aasta Talvepalee põlenguga, teatab livescience.com. 

19. sajandi joonistus Talvepaleest

FOTO: Rights Managed / Illustrated London News Ltd/Mar/Scanpix

«Notre-Dame’i põleng oli sama hävitav kui Peterburi Talvepalee põleng 1837. Tänapäeval on vanu hooneid lihtsam taastada kui 19. ja 20. sajandil. Nii Notre-Dame kui Talvepalee on Euroopa aarded ja selliste ajalooliste hoonete säilitamine on tähtis, et nendega saaksid tutvuda ka järeltulevad põlvkonnad,» teatas Venemaa president.

Droonifoto põlevast Jumalaema kirikust

FOTO: AFP/SCANPIX

Putini sõnul on Venemaal palju endiste aegade arhitektuuri ja kunstiteoste asjatundjaid, kes saavad prantslasi nõu ja jõuga abistada.

«Prantsusmaal ja Venemaal on seljataga kuulsusrikas ajalugu. Kahel riigil on varasemast palju sarnast ja ühist, seni säilinud arhitektuuri- ja kunstiaarded on hindamatu väärtusega. Nii nagu prantslased leinavad nüüd Notre-Dame’i, leinasid venelased kunagi Talvepaleed,» jätkas Putin.

Peterburi Talvepalee sisevaade

FOTO: akg-images / Jérôme da Cunha /Scanpix

Keisrinna Jelizaveta Petrovnale (valitses 1741 – 1762) ehitatud Talvepalee koosneb 1500 ruumist ja selle pindala on 60 000 ruutmeetrit.

Ajaloolaste sõnul lahvatas Peterburis asuvas Talvepalees, mis on praegu osa Ermitaaži muuseumist, 17. detsembril 1837 põleng.

Põlengu tekkimise ajal seda lossi renoveeriti ja ajaloolaste arvates võis kahjutuli saada alguse järelevalveta jäetud küünlast.

19. sajandi joonistus Talvepalee interjöörist

FOTO: akg-images /Scanpix

Kuna 19. sajandi alguses oli kustutamine aeglasem kui tänapäeval, siis sai kahjutuli pikalt levida.

Ajalooallikate andmetel oli keiser Nikolai I põlengu tekkimise ajal Peterburi Suures teatris etendust vaatamas ja lahkus sealt kohe, kui juhtunust teada sai. 

Vene keiser Nikolai I (valitses 1825 - 1855)

FOTO: Rights Managed / Mary Evans Picture Library/Scanpix

Nii keiser kui ta kaaskond hakkasid lossis olnud hinnalisi asju välja kandma. Tuletõrjujate abiga takistati tule levimine kõrvalasuvatesse hoonetesse, kus oli samuti palju hinnalisi kunstiteoseid.

19. detsembri 1837 hommikuks olid Talvepaleest alles vaid kiviseinad, siseosa oli täiesti hävinud. 

Venemaa väljaanded kirjutasid siis, et Peterburi ja venelaste südamesse tekkis suur haav.

Keiserlik võim oli siis dilemma ees, sest 19. sajandil hakkasid Venemaal levima revolutsioonilised meeleolud ja oli palju neid, kes soovisid keisrit kukutada ja lossid hävitada.

«See loss oli autokraatliku monarhia sümbol, nüüd on see varemetes. Kas see põleng näitab keisrivõimu haavatavust?» kommenteeriti 1837.

Levisid jutud, et kuna Venemaa ja kogu maailm muutub üha ateistlikumaks, siis üritab jumal põlengute ja hävitamisega inimesi karistada.

Nikolai I langetas otsuse ehitada Talvepalee ühe aastaga üles, andes samas käsu, et see peab välja nägema nii, nagu oli enne põlengut.

19. sajandi joonistus Talvepalee interjöörist

FOTO: akg-images/Scanpix

Talvepalee taastati 15 kuuga ning 25. märtsil 1839 tähistas Nikolai I koos perega üles ehitatud palees lihavõtteid. Siis oli ka avatud uste päev ja umbes 200 000 inimest tuli taastatud lossi vaatama.

Keiser andis lossi üles ehitanud 6000 inimesele kangelasliku töö eest medali.

Ermitaaži ekspertide teatel ehitati Talvepalee üles nii, et see oleks vähem tuleohtlik. Kasutati vähem puitu ning rohkem rauda, telliseid ja keraamikat.

Talvepalee

FOTO: SCANPIX

Tagasi üles