:format(webp)/nginx/o/2019/04/16/11953935t1ha137.jpg)
Prantsusmaa Pariisi kuulsas Notre-Dame’i (Jumalaema kirik) katedraalis lahvatas 15. aprilli õhtul tulekahju, mis hävitas kesklöövi ja 90-meetrise haritorni ning mitmeid sinna sajandite jooksul kogutud aardeid.
Prantslased kritiseerivad Notre-Dame’i põlengut kustutanud tuletõrjujaid: miks nad ei tegutsenud kiiremini?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Prantslaste arvates tegutsesid tuletõrjujad kahjutuld kustutades liiga aeglaselt ja selle tõttu sai suur osa katedraalist ära põleda, teatab dailymail.co.uk.
Avaldati arvamust, et Pariisi tuletõrjel ei ole piisavalt töövahendeid, et sellist suurpõlengut kustutada ning tuletõrjujad said põlengust teada viivitusega, kuna nad jõudsid põlengupaika alles siis, kui leegid juba katusest väljas olid.
:format(webp)/nginx/o/2019/04/16/11953916t1hca19.jpg)
Prantsuse siseministeeriumi teatel osales kustutustöödel üle 400 tuletõrjuja, kes pidid kustutamisel arvestama sellega, et tegemist on ehitisega, mille puhul ei saanud suure koguse veega pritsida, kuna see oleks samuti seda sakraalehitist rängalt kahjustanud.
Pariisi tuletõrjujate juht Jean-Claude Gallet selgitas Twitteris, et selle suure kiriku põlengu kustutamisel kasutati enamjaolt tuld summutavaid aineid, pulbrit ja vahtu, mitte vett.
Ta selgitas kritiseerijatele, et uisapäisa ei saa minna ühtegi hoonet kustutama, sest nii võib kahjutuli hoogu juurde saada ja kahju veelgi suurem olla. Neil oli vaja uurida, kuidas saaks väikese lisakahjuga see tulekahju kustutatud.
Galle’i sõnul ei saanud nad raskeid veekahureid kasutada, kuna tugevad veejoad oleks võinud kirikut veelgi lõhkuda.
Samas ta kiitis ja tänas tuletõrjujaid, et kuigi kaks kolmandikku kirikust sai tulekahjustusi, päästsid nad kesklöövi seinad ja kaks kellatorni.
:format(webp)/nginx/o/2019/04/16/11953933t1h9e48.jpg)
Pariislased ei jäänud siiski nende selgitustega rahule ja arvavad, et tuletõrjujad oleks saanud siiski kiiremini ja efektiivsemalt tegutseda.
«Kui ma põlengut märkasin, siis seal ei olnud näha mitte ühtegi veevoolikuga tuletõrjujat? Kus nad kõik olid? Seda tuleb võimudelt küsida, miks kustutustöödega hilineti,» teatas oma tviidis Notre-Dame’i juures elav Michel Dupont.
Veel mitmed pariislased panid sama tähele ja neile jäi samuti silma tuletõrje liiga aeglane tegutsemine.
Prantsuse väljaande Le Monde teatel kasutatakse suurpõlengute kustutamisel tavaliselt suuri veepomme ja -kahureid, kuid Notre-Dame’i puhul neid kasutada ei saanud.
«Tegemist on väga suure koguse veega, mis võib kahjustada lisaks kustutavale ehitisele ka teisi hooneid ning lähedal asuvaid inimesi. Seega olid need veepommid ja -kahurid välistatud,» kirjutas väljaanne.
:format(webp)/nginx/o/2019/04/16/11953914t1hcaf4.jpg)
Jumalaema kiriku katus oli tammepuidust, selle tegemiseks kulus umbes 5000 tamme.
Tuletõrjujate teatel levis tuli kiiresti edasi just puidust katuse tõttu.
Rohkem kui 850-aastases Notre-Dame’i katedraalis oli käimas viie miljoni euro eest tehtav renoveerimine, kui seal kahjutuli lahvatas. Nüüd kulub taastamiseks sadu miljoneid eurosid.
:format(webp)/nginx/o/2019/04/16/11953955t1h8d7f.jpg)