:format(webp)/nginx/o/2019/04/15/11952117t1h8a11.jpg)
Saladokumente avalikustava mittetulundusorganisatsiooni WikiLeaks asutaja Julian Assange elas seitse aastat Londonis Ecuadori saatkonnas, kuid 11. aprillil Briti politsei vahistas ta, kuna Ecuador tühistas ta varjupaigaõiguse.
Video: Julian Assange veetis Ecuadori saatkonnas elades aega rulaga sõites
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Briti ja Austraalia meediasse jõudsid Lääne-Londonis Knightsbridge’is asuva Ecuadori saatkonna turvakaamera salvestised, millel on Assange’i näha rulaga sõitmas.
Avalikusse jõudnud videotel on Assange saatkonna siseruumides rulatamas, kandes spordisärki ja lühikesi pükse. Salvestisekaadritel on näha ka naist, kes istub tugitoolis, kuid ei ole teada, kes see on. Videot näinute arvates oli see naine ta seksisõbranna.
:format(webp)/nginx/o/2019/04/15/11952120t1h3a29.jpg)
Töötajate teatel kiusas Assange neid aeg-ajalt sellega, et jättis oma nõud pesemata, ei koristanud oma kassi järele ja sageli oli tema ruumidest öisel ajal kuulda valju muusikat.
Lisaks mängis ta äsja poleeritud parkettpõrandatel jalgpalli ja lasi liugu, samas visates kommipabereid ja muud prügi maha.
«Meie «vang» käitus üsna lapsikult, pannes meie kannatuse sageli proovile. Oleme õnnelikud, et temast lõpuks lahti saime,» sõnasid töötajad.
:format(webp)/nginx/o/2019/04/15/11952114t1h1a1a.jpg)
Väidetavalt luuras Assange saatkonna töötajate järele, et saada midagi enda saatuse kohta teada. Hoolimata asüüli andmisest Ecuadori poolt, ootasid nii USA kui Rootsi ta väljaandmist.
Turvafirma Undercover Global teatel pani Assange sageli kraanivee jooksma, et Briti ja Ecuadori luure ei kuuleks, mida ta saatkonnas oma ruumides olles räägib.
Austraalia kodakondsusega Assange on praegu Ühendkuningriigis vahi all, kuid ta isa John Shipton loodab, et Austraalia peaminister Scott Morrison sekkub ja toob ta tagasi Austraaliasse.
Isa sõnul tuli talle poja kinnivõtmine 11. aprillil üllatusena ja tal oli valus vaadata, kuidas Julian Ecuadori saatkonna ukses välja ja trepist alla tõmmati.
«Olen 74-aastane ja mu poeg on 47-aastane, kuid ta näeb vanem välja kui mina. Saatkonnas pikka aega elamine on mõjunud ta tervisele ja välimusele,» sõnas isa.
/nginx/o/2019/04/12/11944837t1h6505.jpg)
Assange’i advokaadi Jennifer Robinsoni sõnul Ecuadori saatkonna töötajad liialdavad, kirjeldades ta klienti hoolimatu ja räpasena.
«Briti meedia teatel olevat Assange määrinud saatkonnas väljaheiteid seintele, kuid see ei vasta tõele. Ecuadori võimud levitavad jutte, et kinnitada oma õigust Assange’i saatkonnast välja tõsta,» sõnas advokaat.
USA ootab, et britid Assange’i välja annaksid, et nad saaksid ta USA diplomaatiliste ja saladokumentide lekitamise eest kohtu alla anda.
Assange lekitas WikiLeaksi vahendusel sadu tuhandeid delikaatse ja salajase sisuga dokumente. Ta sai need USA sõjaväe endiselt luureanalüütikult Bradley Manningult, kes saladokumentide lekitamises süüdi mõisteti ja kellele 35-aastane vangistus määrati.
:format(webp)/nginx/o/2019/04/15/11952022t1h8af5.jpg)
USA president Barack Obama andis Manningule 2017 armu ja ta vabastati vanglast. Bradley Manning vahetas pärast seda sugu ja temast sai naine Chelsea Manning.
:format(webp)/nginx/o/2019/04/15/11952023t1h9051.jpg)
Rootsis süüdistasid kaks naist Assange’i vägistamises, need juhtumid leidsid väidetavalt aset 2010, kui Stockholmis toimus WikiLeaksi konverents.
2017. aastal loobus Rootsi kohus nende juhtumite arutamisest, kuna Assange oli Ecuadori kaitse all.
Kahe Assange’i süüdistanud naise advokaat Elisabeth Massi Fritz sõnas nüüd, et naised on taas valmis Assange’i vastu kohtusse minema.
«Mitte ükski vägistamisohver ei peaks ootama üheksa aastat, et õiglus jalule seataks,» sõnas advokaat.
Assange’i advokaadi teatel tegi ta klient Rootsi võimudega koostööd ja kuna ei leitud tõendeid vägistamistest, siis kohus loobus juhtumite arutamisest.