Politsei- ja piirivalveamet kaotas lapse esimese dokumendi taotlemise ankeedist ära väljad «ema» ja «isa» ning asendas need kahe väljaga «vanem». See aga ei meeldi lavastajale ja näitlejale Hendrik Toompere seeniorile.
Hendrik Toompere «ema» ja «isa» kaotamisest: see on lihtsalt sõge võitlus, mida peavad feministlikud terroristid (31)
Hendrik Toompere seenior kirjutas 9. aprillil Postimehes ilmunud loo järel väikese mõtteavalduse, kus tundis kurbust, et tulevikus ei ole tema lapselastel enam ema ega isa. Endale omaselt tegi ta seda väga poeetilisel viisil.
Ta kirjutas: «Ka mul on tulnud elus ette hetki, kus olen pidanud tänavalt üles korjama vaese kassipoja ja ta enda tuppa tooma. Ikka olen siis mõelnud, et kus on sul vaesekesel küll isa? Kus küll hulgub ringi su ema? Kui ma sellist uudist loen, siis pean kurvalt nentima, et kui mu lapselapsed lähevad kümne aasta pärast isikutunnistust hankima, siis neil pole enam ei isa ega ema. On mingid vanemad. Kes need vanemad siis on? Küllap on need selle lapsolendi peremehed. Omanikud. Sellele viitab see sõnastus.»
Hendrik Toompere seenior leidis, et kogu see triangel on feministidest terroristide süü: «Selline lähenemine inimese päritolule tähendab lihtsas kõnepruugis seda, et inimene on mingi materiaalne ollus, kellel pole mingit ajalugu. On mingi toode, kellel on siis kuskilt hangitud üks või kaks vanemat. selline sotsiaalne eksperiment on midagi sellist, kui inimeste sõnavarast üritatakse kaotada eristavad väljendid, näiteks taevast langeva vee kohta. Et solvumisi vältida, siis ei tohi enam öelda ei - vihm, rahe, lumi, lobjaks, udu, kaste jne - tuleb öelda H2O. Mina ei taha, et minu lastel ei ole isa ega ema. See on lihtsalt sõge võitlus, mida peavad feministlikud terroristid, sooviga end õilsate ja ilusatena ja toimivatena näida.»
Toomperega on samas paadis ka näiteks kirjanik ja poole kohaga poliitik Juku-Kalle Raid, kes ei saanud ajalugu mängust välja jätta.
«Bolševikud tegid ju samasugust katset 1918-20ndate keskpaik, nääd kui hästi välja tuli. Perekonda kasvatas kommuuun, vat,» kirjutas Raid kommentaariumis.
Kuid erinevalt Juku-Kallest tundub ettevõtja ja poliitik Meelis Atonen selle muudatusega päri olevat.
«Soovitan kõigi l lugeda meie riigi põhiseadust, kus § 8 [ütleb, et] igal lapsel, kelle vanematest üks on Eesti kodanik, on õigus Eesti kodakondsusele sünnilt. Seda dokumenti lugedes ei leia sealt ema ja isa. Ehk amet on nüüd ankeedid vastavaks teinud põhiseadusega. Mingit vandenõud siiski ei eksisteeri,» kirjutas Atonen.
Toompere aga pidas siis vajalikuks Atonenile kenasti vastata, tuues lihtsustatud kujul välja, milles tegelikult küsimus on.
«Põhiseaduses ei ole ka sõnagi sellest, et leib on isa ja sai on ema. Kes sina, Meelis siis oma lastele nüüd koduses kõnepruugis oled. Vanem? Sa saad ju suurepäraselt aru, millest jutt käib. Jutt on pidulikult öeldes teadvust täitvates impulssidest, mis tulevad reaalse maailmaga kokkupuutest, mida siis inimaju on suuteline formuleerima algselt viibetes, siis märkides, siis algses keeles, siis sümbolites, siis kujundites ja siis lõpuks artikuleeritud kõnes, kus diferentseeritakse üha peenemaks ja peenemaks inimkogemus. Ja ikka selleks, et oleks selgem ja klaarim mõista keerulist maailma. Vandenõud ei eksisteeri. Küll aga on soov inimestel lihtsustatud kujul organiseerida maailma, et no isegi öösel, täiesti tühjal ristmikul ootad, kuni punane tuli kaob, siis alles julged jalutada üle tee kodu poole. Mina valisin Reformi. Mul pole siin mingit ideoloogilist dissonantsi,» tõi Toompere välja.
Atonen vastas: «Mina usun, et küsimus on põhiseaduse täitmises. Muuga ei liialda ja mõne poliitiku kombel asju välja ei mõtle. Põhiseaduse tegemise ajal kindlasti keegi seal mingit klassiviha sisse ei ajanud. Ja nüüdne ankeet peab sellest põhiseadusest lähtuma. Ei mingit vandenõu!»
Toompere vastas, et põhiseadus kõiki valdkondi ei kata ning on ikkagi puudulik. «Põhiseadus on siiski päris konkreetsete ja ID-koodi omavate inimeste poolt välja mõeldud. Nii et ma nii absoluutselt seda paberit ka ei käsitleks. Aga on nagu on. Me oleme selle omaks võtnud ja tunnustame, kui legitiimset iseolemise alusdokumenti. Teisiti ju ei saakski. Küll aga on igasugune dokument, mis on teatud ajahetkel kellegi poolt ratifitseeritud, ikkagi puudulik. Ei hõlma näiteks üldse ühiskonda juhtivaid füüsikaseadusi. Ei hõlma üldse bioloogiat. Nii et selles mõttes mis puudutab kultuuri ja inimest tervikuna ei ole sellel dokumendil midagi öelda. See on riigi kui elamise masina kasutusõpik,» tõi ta välja.
Toompere lisas, et tema enam vaielda ei viitsi. «Aga isa on isa ja ema on ema. Väänake õhku mistahes kringliks, õhk on õhk,» ütles ta.
Atonen on osaliselt nõus, aga mitte päris. «Olen ka enda teada isa, aga põhiseaduse mõistes üks vanematest. Need nagu vastuolulised ei olegi,» ütles ta lõpetuseks.