Antropoloogid hoidsid Brasiilias Amazonase džunglis ära kahe isolatsioonis elava hõimu vahelise sõja, saades nendega esmakordselt rahumeelse kontakti.
Pildid ja video: antropoloogid hoidsid Amazonases ära hõimudevahelise sõja
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mitmed varasemad kontaktivõtmise katsed lõppesid hõimude rünnakutega, mille tõttu teadlaste elu sattus ohtu ja nad pidid põgenema, teatab news.com.au.
Antropoloogid tegid oma kohtumistest fotod, mille Brasiilia põlishõimude säilimise eest võitlev ühendus Funai postitas sotsiaalmeediasse.
Antropoloogide ekspeditsioon läks Brasiilia loodeosas asuvasse Javari orgu, mis asub Amazonase osariigi pealinnast Manausest 1300 kilomeetri kaugusel.
Antropoloogidel on Javari oru lähedal Ituis vaatlus- ja uurimisjaam, kus töötavad abitöölistena, eelkõige tõlkidena, mõned Korubo ja Matise hõimu liikmed, keda huvitab «valge mehe» elu.
:format(webp)/nginx/o/2019/04/09/11937334t1hf672.jpg)
Antropoloogide eesmärgiks on olla rahuvahendajaks Korubo hõimu ja samas orus elava Matise hõimu vahel. Need kaks hõimu sõdivad alates 2014. aastast maa pärast ja neid uurivate teadlaste andmetel on relvakokkupõrked nõudnud ligi 20 inimese elu.
Korubod sõnasid antropoloogidele, et Matise hõim on väga sõjakas ja ründab nende alasid pidevalt. Teadlastel õnnestus vabastada Matise hõimu käes vangis olnud Korubo hõimu liikmed.
Korubo hõim ei jää oma sõjakuselt Matisele alla ja varasemast on teada juhtumeid, milles korubod on puidust nuiadega tapnud metsa langetanud töömehi.
Antropoloogide teatel tungivad metsalangetajad aina sügavamale nende kahe hõimu elualale, seades sellega põliselanike elu ja säilimise ohtu. Lisaks ohustavad hõimuliikmeid mitmed neile senitundmatud haigused, mis on nüüdisaja tööstusriikides tavalised ja ravitavad.
Antropoloogid olid üheksa päeva enna Korubo ja Matise hõimuga kohtumist karantiinis, et nad põliselanikele mingeid haigusi edasi ei annaks.
Uurijad kohtusid esmalt kahe Korubo jahimehega, kes neisse üsna sõbralikult suhtusid.
«See kohtumine oli rahumeelne, pakkusime korubodele huvi ja nad uurisid meid. Meie seas oli ka korubode hulgast pärit mees, kes elab ja töötab uurimijaamas. Ilmnes, et need kaks jahimeest ja linnastunud korubo, kes kunagi oma hõimu juurest põgenes, on vennad. Nende taaskohtumine tõi pisara silma,» teatas ekspeditsiooni juht Bruno Pereira sotsiaalmeedias.
Ekspeditsioonimeeskonnas oli ka arste, kes uurisid Korubo hõimu 34 liikme tervislikku seisundit ja tegid neile kaitsesüste.
:format(webp)/nginx/o/2019/04/09/11937225t1h7c60.jpg)
Selle hõimu enamik liikmeid olid terved, välja arvatud üks mees, kellel diagnoositi malaaria ja talle anti malaariaravimeid.
Brasiilias on ka neid, kelle arvates tegutsevad antropoloogid paremäärmusliku presidendi Jair Bolsonaro käsul uurides, millised maad põlishõimudele kuuluvad ja kuidas neid kätte saada.
Funai ja antropoloogid eitavad seda.
:format(webp)/nginx/o/2019/04/09/11937258t1ha0b7.jpg)